Saalis olnud 66 riigikogu liikmest hääletas saadikupuutumatuse äravõtmise poolt 44 saadikut. 21 riigikogu liiget jätsid hääletamata ning ainsana hääletas vastu Kalle Grünthal.

Saadikupuutumatuse äravõtmiseks on vajalik riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 häält. 

Õiguskantsler Ülle Madise ütles ERR-ile, et seoses riigikogu otsusega nüüd kuriteo aegumine peatub. "Selle asja kohtusse minek jääb ootama seda hetke, mil Tõnis Mölder enam ei ole riigikogu liige," sõnas Madise.

"Võib-olla see on põhjus, miks mõne üksiku erandiga siiani riigikogu liikmed on ise soovinud, et asi jõuaks võimalikult kiiresti kohtusse ja siis muidugi lootnud ka õigeksmõistmist," lisas ta.

Madise sõnul ei meenu talle, et varem ajaloos oleks jäänud riigikogus hääletusele tulnud saadikupuutumatus võtmata. "Eks tuleb ka öelda, et enne 2015. aastat olid need ka väga harvad juhtumid ja siis oli tegemist pigem väga raskete kuritegudega sellises kuriteo mõistes, mis on igaühele arusaadav," lausus Madise.

Madise rõhutas, et üritas riigikogule öelda, et õiguskantsler on selles kaasuses üksnes prokuröri taotluse vahendaja. "2014. aastal riigikogu otsustas, et õiguskantsler, vähe sellest, et ei tohi ühtegi tõendit hinnata, tal ei ole mingit mõtet ka taotlust enam prokuratuurile tagastada. Et tagastamiseks ei saagi justkui aluseid olla ja sisulist mõtet ka ei oleks, sest erinevalt 2015. aasta eelsest ajast riigikogu liikme jaoks muutuksid asjad sellest võimalikust taotluse tagastamisest hoopis halvemaks. Ehk siis see kriminaalasi jääks teda ootama, selle asemel et saabuks selgus. Enne seda oli võimalik, et kui õiguskantsler nägi, et tegelikult kaalukaid tõendeid ei ole või siis, et tegemist on sellise kuriteoga, mida võib-olla väga kõrgesti haritud ja kuluka riigi ressursiga ei peaks üldse menetlema, et pigem võiks inimene näiteks talle etteheidetava justkui kelmuse korras saadud summa lihtsalt tagasi maksta ja ajakirjandus avalikustab selle ja kogu lugu. Siis oli õiguskantsleril mõtet niimoodi seda taotlust tagastada, sellepärast et võis juhtuda, et see asi aegus ära ja lõppes, aga prokuratuur tegi sellest järeldused. Aga kuna ühel korral õiguskantsler taotlused tagastas, et siis riigikogu otsustas seadust muuta niimoodi, et ei ole õiguskantsleril mingit sisulist rolli enam ja ka siis, kui riigikogu otsustab saadikupuutumatust mitte ära võtta, et siis ikkagi see aegumine peatub ja tegelikult läheb kriminaalasi edasi," rääkis Madise.

Madise lisas veel, et ühest juhtumist ei tasuks teha üldistavat järeldust kogu õiguskaitsesüsteemi kohta. "Ka prokuratuur teeb oma tööd, tal on kohustus seadusi täita. Ja ka riigikogule meenutasin seda, et kui mõnikord prokuratuur mõnda menetlust eriti mõne riigikogu liikme suhtes ei alusta, et siis ollakse samuti pahased. Nii et pigem, kui riigikogu soovib siin midagi muuta, siis võiks võib-olla taastada õiguskantsleri sisulise kontrolliva rolli. Ja teiseks, kui riigikogu seda soovib, et siis on võimalik ka karistusseadustikku selliselt muuta, et kuriteona karistatavad oleksid vaid need kuriteod, mis on igaühele arusaadavalt kuriteod," rääkis Madise veel.

Pilv: nüüd on küsimused prokuratuurile

Tõnis Mölderit esindanud vandeadvokaat Aivar Pilv ütles ERR-ile, et tegemist on esmakordse juhtumiga Eesti õiguspraktikas, kus riigikogu saadikupuutumatust riigikogu liikmelt ära ei võta.

"Nüüd on küsimus minu arvates eelkõige ikkagi prokuratuurile, mida ja kuidas prokuratuur selles olukorras otsustab edasi teha. Kas prokuratuur peab vajalikuks eelnevalt kujundatud õiguslikke arvamusi, hinnanguid esitatud kahtlustuse osas korrigeerida, muuta või nendest sootuks üldse loobuda? Kas peab vajalikuks täpsustada mingisuguseid asjaolusid, kujundada ka oma poolt seisukoha selles osas, kas näiteks palju kõneainet tekitanud sideandmete kogumine sellisel kujul vastuolus riigikohtu praktika ja Euroopa kohtu praktikaga - kas nendele tuginemine on põhjendatud või mitte? Kas neid soovitakse kasutada, juhul kui prokuratuur soovib menetlusega edasi minna?" küsis Pilv.

"Need on need küsimused, mida peaks prokuratuur nüüd hindama ja omalt poolt kujundama seisukohad, kas nad soovivad seda menetlust ikka jätkata ja edasi minna, ehk siis pärast teatud menetlustoimingute tegemist ja õiguslike hinnangute kujundamist, nende korrigeerimist, kas siis esitatakse riigikogule uuesti korduv taotlus saadikupuutumatuse äravõtmiseks või mitte. See käib loomulikult läbi õiguskantsleri," lisas Pilv.

Kaljulaid: see on umbusaldusavaldus prokuratuurile

Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid kirjutas sotsiaalmeedias, et riigikogu otsust mitte toetada Tõnis Mölderi saadikupuutumatuse ära võtmist saab tõlgendada umbusaldusavaldusena riigiprokuratuurile.

"Nagu õiguskantsler rõhutas, pole riigikogul võimalik tutvuda ega hinnata tõendeid, mis on prokuratuuri käsutuses. Seega taandubki kõik lihtsalt institutsionaalsele usaldusele, mis on täielikult lahutatud sellest, mis on asja sisu.
Sel esmaspäeval, s.t eile käsitlesime seda julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis, mille istungil osales ka riigi peaprokurör. Sisusse laskumata, ma ei saanud oma küsimustele tegelikult väga häid vastuseid ja mulle tundub, et ka mitmed teised riigikogu liikmed ei saanud," märkis Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on prokuratuuri probleemid pikemaajalised, mida on ilmselt mõjutanud mitmed varasemad kaasused.

Kaljulaidi sõnul on küsimus selles, kas poliitilisel tasemel on tagatud, et õigusruum on loogiline ning asutuste töö on hästi korraldatud, et õigussüsteem tervikuna töötaks efektiivselt.

"Me näeme täna ju kõik, et justiitsminister pole isegi ligilähedaseltki oma ülesannete kõrgusel, aga need jamad on kujunenud palju pikema aja jooksul," sõnas Kaljulaid.

Mölder: riigikogu liikmed andsid hinnangu prokuratuuri tegevusele

Tõnis Mölder ütles ERR-ile, et tema arvates andsid riigikogu liikmed sellise otsusega hinnangu prokuratuuri tööle.

"Kolleegid olid oma otsustes vabad. Mis kaalutlustel nad täpselt sellise otsuse tegid, on tervikuna võib-olla raske öelda, aga ma arvan, et see oli mingis mõttes hinnang prokuratuuri tegevusele ja selle läbipaistvusele erinevates menetluslikes toimingutes. Nii nagu ma ütlesin, ei olnud parlamendi otsus ju süü või süütuse otsustamise küsimus, vaid see oli pigem just nimelt hinnang kohtueelse menetluse objektiivsele läbivaatamisele," kommenteeris Mölder.

"Minu soov ja palve kolleegidele saadikupuutumatust mitte ära võtta oli eelkõige mõeldud selleks, et prokuratuurile materjalide tagastamine võimaldab viia läbi täiendava ja uue kohtueelse menetluse, järgides kõiki Eesti riigis kehtivaid kaitseõiguse põhimõtteid. Kui peale seda peab prokuratuur jätkuvalt vajalikuks mulle esitada kas täpsustatud või täiendava kahtlustuse ja peale seda ka süüdistuse, siis on ilmselgelt kohus see, kes saab minu üle otsuse langetada, kas ma olen süüdi või süütu. Seda, mida prokuratuur järgneva aasta jooksul teeb, on mul hetkel raske kommenteerida, kuna tegemist on Eesti õigusruumis esmakordse juhtumiga," lisas Mölder.

Mölder ütles, et ilmselt ei kavatse ta kandideerida riigikogu valimistel. "Olen seda korduvalt öelnud, et poliitikas ei tohi anda lõpuni kindlaid vastuseid ja aasta on kindlasti väga pikk aeg. Aga ma hetkel näen seda, et järgmistel riigikogu valimistel ei ole ma kandideerimas ja suure tõenäosusega lõpevad minu parlamendiliikme volitused ja mandaat järgmise aasta märtsis. See tähendab, et kui prokuratuuril on soov selle teemaga lõpuni minna ja esitada süüdistus, siis avaneb selleks võimalus. Aga jätkuvalt – poliitikas on aasta päris pikk aeg, nii et vaatame rahulikult, kuidas need päevad ja kuud lähevad," ütles Mölder.

Riigikogu teisipäevase istungi alguses hääletas riigikogu õiguskantsleri ettepanekut anda nõusolek riigikogu liikmelt Tõnis Mölderilt saadikupuutumatus ära võtta ja tema suhtes kohtumenetlust jätkata.

Saadikud ega õiguskantsler kahtlustusega tutvuda ei saa

Õiguskantsler Ülle Madise nõustus märtsi lõpus prokuratuuri ettepanekuga anda nõusolek riigikogu liikmelt Tõnis Mölderilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks.

Hommikul enne hääletuse toimumist ütles Ülle Madise oma sõnavõtus riigikogu ees, et õiguskantsler ei saa tegelikult prokuratuuri ettepanekuga nõustuda.

"Juriidiliselt nimetatakse seda ettepanekuks, kuid rõhutan, et sellisel juhul tundub, justkui oleks õiguskantsler selle taotlusega nõus. Õiguskantsleril ei ole õigust – seadus ütleb seda sõnaselgelt – hinnata tõendeid ega mitte midagi olulist. Seega ei ole õiguskantsleril võimalik selle taotlusega ei nõustuda ega mitte nõustuda. Ka ajakirjanduses avaldatud pealkirjad, et õiguskantsler nõustus peaprokuröri taotlusega, on selles mõttes eksitavad, et ei ole nõustunud," ütles Madise.

Ka riigikogu esimees Lauri Hussar sõnas, et soovib teha põhiseaduskomisjonile ettepaneku analüüsida olukorda, kus ei riigikogu liikmed ega õiguskantsler ei saa kahtlustusega sisuliselt tutvuda.

"Riigikogu liikme staatuse seaduses ja ka 2014. aasta parandusettepanekut ja hinnata ka seda, kas õiguskantsler võiks sisulisemalt tutvuda kriminaaluurimise materjalidega ja kas ta saaks seda siis ka sisulisemalt riigikogu ees põhjendada," sõnas Hussar.

Isamaa fraktsiooni juhi Helir-Valdor Seederi sõnul on samuti probleemiks see, et riigikogul pole võimalik tutvuda tõenditega.

"Parlament peab langetama otsuse olukorras, kus kus meil ei ole võimalik tutvuda ei toimikutega, ei saa ka õiguskantslerilt mitte mingisugust ülevaadet või sisu vaid lihtsalt peame hääletama," ütles Seeder.