Tõnis Mölder: prokuratuur on muutnud kriminaalmenetluse peamiseks karistuseks

Riigikogu saadik Tõnis Mölder ütles ERR-ile, et prokuratuuri taotluses õiguskantslerile Mölderilt saadikupuutumatuse võtmiseks olid puudu viited olulistele vigadele menetluses ning et kohtuasjade venimine on muutnud kriminaalmenetluse peamiseks karistuseks.
Õiguskantsler Ülle Madise nõustus prokuratuuri ettepanekuga anda nõusolek Mölderilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks.
Mölder ütles ERR-ile, et õiguskantsleri otsus ei olnud üllatav ning vastab kehtivale seaduseraamile, sest kuivõrd õiguskantsleril puudub seaduse järgi õigus hinnata kriminaalasja raames kogutud tõendeid, on õiguskantsleri otsus üksnes formaalsus.
Küll aga oli Mölderil etteheiteid prokuratuuri taotlusele. "Prokuratuuri taotlus õiguskantslerile sisaldab palju ühekülgset teavet ning on jätnud olulised menetluslikud vead kajastamata," märkis ta.
Mölder kritiseeris ka menetluse venimist.
"On äärmiselt kahetsusväärne, et pärast nelja aastat kriminaalasja algatamisest alates – viis erinevat prokuröri – oleme jõudnud olukorda, kus oma õiguste eest seismiseks tuleb ette võtta paariaastane teekond Eesti kohtusüsteemis," lausus ta.
Mölder kinnitas taas, et ta ei ole enda hinnangul midagi valesti teinud.
"Olen parlamendi töös lähtunud kehtivatest seadustest. Tahan täpsustada, et antud kahtlustuse sisu seisneb selles, et ma tegutsesin riigikogu liikmena riigieelarve menetlemisel eesmärgiga saada isiklikku hüve. Kahtlustuses ei ole ühtegi viidet sellele, justkui ma oleksin saanud altkäemaksu, mida osa ajakirjandusväljaandeid on ekslikult väljendanud," lausus ta.
"Eestis peaks kehtima süütuse presumptsioon, paraku on prokuratuur oma tegevuses aina enam liikunud suunda, kus kriminaalmenetlus ise on kahtlustuse saanud inimese jaoks peamine karistus ning lõpptulemus erinevates kohtuastmetes ei ole oluline," lisas Mölder.
Millal riigikogu Mölderilt saadikupuutumatuse võtmist arutab, pole praegu teada.
Mölder ütles tuleviku kohta, et tõenäoliselt kasutab ta enda mandaati riigikogu praeguse koosseisu lõpuni ning uutel valimistel ei kandideeri.
Mölder on varem olnud Keskerakonna ja Isamaa liige, riigikogus on ta praegu fraktsioonitu.
Küsimusele, kas tal on soov liituda mõne erakonnaga, vastas Mölder, et poliitika on kiiresti muutuv, nii et välistada ei tasu midagi.
Prokuratuuri esitatud kahtlustuse kohaselt tegi Tõnis Mölder 2022. aasta novembris Keskerakonna kaudu ettepaneku lisada 2023. aasta riigieelarvesse 25 000 euro suurune tegevustoetus MTÜ-le Kõo Jahiselts. Enne ettepaneku esitamist sõlmis ta seltsi esindajaga kokkuleppe, et toetuse väljamaksmisel saab ta endale vähemalt 10 000 eurot.
Samuti kahtlustab prokuratuur Mölderit selles, et ta tellis 2022. aasta novembris 1000 Keskerakonna sümboolikaga valimisreklaami postkaarti ning esitas nende eest tasutud arve riigikogu kantseleile hüvitamiseks. Avalduses kinnitas ta, et kulu on seotud riigikogu tööga, kuigi teadis, et tegemist oli valimiskampaania materjalidega, mis ei kuulu kuluhüvitiste alla.








