Väliskaubanduse vallas on pikem trend Vitsuri sõnul nukker.

"Viimased neli kuud väikeste kõikumistega on trend kaubanduses, ekspordis läinud allamäge ja see on juba nukram kui see, et praegu natuke läks veebruaris alla. Tulen ikka selle juurde tagasi, et Eesti on kaotamas konkurentsivõimet ja turge ja see kestab juba tükk aega," lausus Vitsur.

Vitsur möönis, et Eesti on kallis riik ning kui Eesti ei suuda olla väga innovaatiline, siis Eesti majanduse konkurentsivõime Euroopas ja maailmas väheneb. Mis omakorda tähendab, et Eesti kasvu kiirus jääb nõrgaks.

IMF analüüsis ülemöödunud suvel juba, et Eesti on alates finantskriisist (2009. aasta kriis – toim.) kaotanud turge võrreldes oma konkurentsriikidega.

"Nii et meil on midagi konkurentsivõimes väga murettekitavat," tõdes Vitsur.

Hiljuti avaldatud tööstustoodangu statistika kohaselt on Eestis vähenenud toidutootmine ja nõudlus toiduainete järele kahanenud.

"Kuivõrd Eesti on kogu aeg oodanud hindade allasurumisega või hindade all hoidmisega või sammude astumisega, et hinnad nii kiiresti ei tõuseks, siis on viimase viie aastaga Eesti jõudnud hindade tasemelt juba selleks aastaks üle Euroopa keskmise ja meie toiduainete hinnad on Euroopa Liidus ühed kõige kõrgemad. Aga samas meie sissetulekud on võrreldes nende riikidega, kus hinnad on sama kõrged, kaks korda madalamad. Nii et see on tugev sotsiaalmajanduslik probleem," selgitas Vitsur.

Eestis hinnatõusu leevendusmeetmetega ootamine võib Vitsuri hinnangul kalliks maksma minna. Kuigi ta suhtub skeptiliselt Leedu otsusesse võimaldada inimestele kaks kuud tasuta rongisõitu, siis see võib kütusenõudlust vähendada.

Vitsur tõi ka välja, et Eestis on tänavu toit kallim isegi kui Rootsis, sest Rootsi alandas käibemaksu 12 protsendilt kuuele ja see jõudis seal hindadesse. Seega valitsusel oleks võimalus hinnaolukorda natuke mõjutada. Samas on Vitsuri hinnangul valitsusel õigus selles, et toiduainete käibemaksu langetamine automaatselt kõikidesse hindadesse ei kandu.

"Kui meil ei ole selliseid vettpidavaid kokkuleppeid ja kontrollmehhanismi, mis lubaks selgitada, kes kokkulepet rikub, siis sellest suurt kasu ei tõuse. Me peame arvestama sellega, et ka kaubanduses ei ole olukord kerge ja igal võimalusel keegi ikka proovib kokkulepet rikkuda. Nii et me peame kontrollima."