Kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil ütles ERR-ile, et Eestis on käibemaksu tase nii kõrge, et see on ületanud inimeste valuläve.

"Toidu müügimahud on Eesti jaekaubanduses langenud juba neli aastat, kuna inimesed ei jaksa süüa osta. Oleme vaadanud, mis oleks Eesti tänast eelarvepuudujääki arvestades realistlik ettepanek, mis oleks riigile rahaliselt jõukohane ja aitaks inimesi. Põhitoiduainete maksulangetus oleks win-win-stsenaarium – riigile kõige soodsam ja kõige madalama halduskoormusega," selgitas Peil.

Ta lisas, et riigil ei oleks sellisel juhul tarvis ise mingeid meetmeid luua ega toetusi administreerida, kogu halduskoormus jääks erasektorile.

Põhitoiduainete sortimendis on Peili sõnul kohalike toodete osakaal kõige suurem ja seetõttu aitaks nende toodete suurem läbimüük, mille käibemaksu langetamine kaasa tooks, ka kohalikke toidutootjaid.

"Kaubanduses on neis kategooriates kõige väiksemad juurdehindlused ja kõige suurem hinnakonkurents ehk maksulangetuse mõju läheks sada protsenti või saja protsendi lähedaselt hindadesse üle," prognoosis Peil.

Ka on nende kategooriate kaubad kaupmeeste liidu juhi sõnul kõige tervislikumad – nende seas pole töödeldud või soolaseid toite, suhkruid, rasvu, vaid värske toit ja vältimatud toiduained ehk puu- ja juurvili, leib, sai, värske liha, piim ja munad, mis on inimeste jaoks sundkulutused.

"Tundus kõige vastutustundlikum ja mõistlikum kategooria, mille osas ettepanek teha," tõdes Peil.

Kampaaniamaterjalis toob liit välja, et näiteks Eestis 100 eurot maksva toidukorvi saaks Saksamaal kätte 86 euroga, sest seal on toiduainete käibemaks seitse protsenti.

Põhitoiduainete käibemaksu langetuse ideed toetavad Peili kinnitusel kõik jaeketid, kuid praegu käimasolevas kampaanias osalevad Prisma, Rimi, Selver ja Coop.

Enamikus EL-i riikides on toidu käibemaks madalam

Prisma kommunikatsioonijuht Kertu Kärk põhjendas otsust algatusega liituda sellega, et kauplustes näevad nad iga päev, kui tugevalt mõjutab hinnasurve inimeste toiduostude valikuid.

"Üha enam ostetakse toidukaupu ainult kampaaniahinnaga ning paljud pered planeerivad oma oste väga hoolikalt, et igapäevaseid kulusid kontrolli all hoida," tõdes Kärk.

Ta lisas, et ehkki toidu hinda on viimastel aastatel mõjutanud nii sisendkulude kasv – energia, logistika ja tööjõud – kui ka kõrgem maksukoormus, siis toiduainete käibemaksu langetamine oleks kõige kiirem tööriist, millega toidu hinda allapoole tuua. 

Coop Eesti keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla ütles sel nädalal "Terevisioonis", et täna on toidu hinnad kauplustes on 40 protsenti kallimad kui nad olid kolm-neli aastat tagasi ning peaaegu kõigis teistes Euroopa Liidu riikides on toidul käibemaksuerisus, lisaks Eestile ei ole seda ainult Taanis ja Leedus.

Viimases on aga käibemaks madalam kui Eestis ning Taanis on see küll ühe protsendipunkti võrra kõrgem ehk 25 protsenti, kuid ka sealne keskmine sissetulek on peaaegu kaks korda kõrgem kui meil.

"Peaksime igal juhul kaaluma, et käibemaksu alla tuua," sõnas Rohtla. "Täna, kui meie toidukorv on 110 protsenti EL-i keskmisest ja meil on üks kõrgemaid toidu käibemakse Euroopas, arvan küll, et on viimane aeg seda teha."

Prisma kommunikatsioonijuht märkis, et nad soovivad juhtida kampaaniaga tähelepanu sellele, kuidas maksupoliitika mõjutab inimeste igapäevast toidukorvi, ning avada arutelu lahenduste üle, mis aitaksid muuta toidu taskukohasemaks.

"Samuti usume, et võimaliku käibemaksulangetuse mõju jõuaks tugeva konkurentsi tingimustes ka hindadesse, sest Eesti tarbija jälgib ostukorvi maksumust väga tähelepanelikult ning jaekettidel ei ole võimalik sellist muudatust lihtsalt oma hindades kajastamata jätta," kinnitas Kärk.

Praegu läbiviidava kampaania keskne tööriist on koduleht kaibemaks.ee, kuhu reklaamid vaatama suunavad, kuid lisaks on poodides digiekraanid ja reklaamid ning infot levitatakse ka raadioreklaamide ja sotsiaalmeedia kaudu.

Nele Peili sõnul on kaupmeeste liit üritanud käibemaksulangetuse ideest rääkida ka rahandusminister Jürgen Ligiga, kuid minister pole seni nendega kokkusaamiseks võimalust leidnud.

Praegune kampaania kestab aprilli teise pooleni, aga teemaga kavatseb kaupmeeste liit tegeleda kuni järgmiste valimisteni.

"Sellel on väga lai ühiskondlik toetus," tõdes Peil.

Ligi nimetas kaupmeeste algatust näotuks

Jürgen Ligi nimetas kaupmeeste algatust näotuks ja madalaks viisiks eelarvest raha välja pressida, teades, et tegelikult nauditakse väga konkurentsivõimelist maksusüsteemi. Käibemaksuerandid toodete lõpphinda tema sõnul märkimisväärselt ei jõua.

"Kõige kõrgemad toiduainete hinnad on Euroopas just nimelt madalate käibemaksumäärade juures. Kusjuures näiteks Iirimaa ja Malta määr on null, aga seal on toidukaup just kallim," sõnas Ligi. "Nii et igal juhul on tegu hämamisega. Nad ütlevad otse, et kui ei oleks käibemaksu, oleks kaup odavam. Statistika näitab, et pigem on käibemaksuerand kaasas kõrgemate hindadega ja ka kõrgema üldise maksukoormusega."

Ligi selgitas, et igal juhul tuleb maksud sellisel juhul mujalt kompenseerida. Eesti eelarve on rängas miinuses ja riik peaks rõhuma maksuraha optimaalsele kasutamisele, mitte hinnale.

Toiduainete käibemaksuerand annaks rahandusministri sõnul suurema võidu sellele, kes ostab kalamarja, mitte supikonte. Kõrgetes toidu hindades näeb Ligi süüd liiga palju ehitatud kaubanduspinna ruutmeetrites, mistõttu on kauplustel tarvis rohkem töötajaid ja logistikat. Riigieelarvest ei peaks seda aga kinni maksma.

Seda, et kaupmeeste liit oleks avaldanud soovi rahandusministriga käibemaksu teemal kohtuda, Ligi ei tea, kuid on enda sõnul nõus neile statistikat näitama ja argumente esitama.

"Ma tean, et avalikkuses minu kohta arvamust avaldatud, aga nad ei vasta kunagi minu argumentidele argumentidega. Nad lähevad alati isiklikuks või populistlikuks. Seesama poodide kampaania kõigile ostjatele ei ole ju tegelikult argumentatsioon, sest see, et kui käibemaks maha võtta, on toit odavam, on ju pettus," ütles Ligi.

Rahandusminister lisas, et valitsus korraldab avalikke teenuseid, mis maksavad raha ning need, kes käibemaksust palka saavad, on päästjad, politseinikud, õpetajad ja meedikud.