"Kui mõelda sellele, milline on ühe NATO peasekretäri võimupiir ja üldse võimalus liikmesriikide selja taga midagi kokku leppida, eriti kui peame silmas meie ühist vastast ja vaenlast Venemaad, siis ma ei näe, et siin oleks vaja luua mingisugust pilti, et meie selja taga on tegutsetud viisil, mis meie julgeolekut kahjustaks," ütles Mihkelson esmaspäeval "Vikerhommikus".

Ta lisas, et NATO peasekretär on ennekõike koosoleku juhataja ning liikmesriikide saadikud ja liikmesriigid ise on need, kes neid otsuseid teevad.

"Ka mina olen Stoltenbergi raamatut lugenud ja ka natuke tean, mis 2021. aastal juhtus. See, et Stoltenberg on oma loomult kogu aeg püüdnud venelastega head dialoogi pidada ja uskunud, et see aitab pingeid leevendada, kui need tõusetuvad, selles ei ole midagi uut."

Mihkelson meenutas aega kui Stoltenberg oli Norra peaminister ja nad kohtusid. Mihkelsoni sõnul olid juba siis Stoltenbergil väga naiivsed ettekujutused Venemaa suhtes, kuigi Gruusia sõda oli juba toimunud.

"Nii et selles suhtes midagi üllatavat ei ole. Ta on hoidnud seda liini kuni nende aegadeni, kui oli võimalik veel rääkida mingist kasvõi formaalsest dialoogist Venemaaga."

Mihkelson tõi murekohana välja narratiivi, et "Narva on järgmine" ja Narva rahvavabariigi teema, mis on tema kinnitusel massiivne infooperatsioon Venemaa poolt.

"Siin me peame ise olema aktiivsed oma liitlaste pealinnades ja ka meediaruumis ning mitte kaasa aitama sellele, et tekiks ettekujutus, et Balti riikide vastu toimuv rünnak on peaaegu et paratamatu. Ja kui Balti riigid jätta saatuse hooleks, äkki siis teised pääsevad puhta nahaga. See on Venemaa poolne narratiiv, mida püütakse tekitada, justkui Balti riigid ei olegi päris NATO. Et kui tuleks sõda siin regioonis, siis see ei olekski NATO ja Venemaa vaheline seda."

Mihkelson lisas, et ei saa öelda, et see on meie tegemata töö, aga kindlasti on valdkond, kus me peame palju rohkem tähelepanu pöörama, et me ei jääks kasvõi mõttelisse isolatsiooni kellegi jaoks.

Mihkelsoni sõnul ei maksa unustada, et Venemaa peamine strateegiline eesmärk sõjas Euroopa vastu on NATO hävitamine.

"Ja seda nad üritavad kõigiti teha meie enda kätega. Et me ise lagundaks seda, et me läheksime liitlaste ja teineteise vastu. Ja muudaks artikkel viie ehk ühiskaitse klausli usutavuse nullilähedaseks."

Mihkelson kommenteeris ka seda, miks osad NATO liikmesriigid Euroopas ei lubanud USA lennuväel kasutada oma riikides asuvaid baase Iraani ründamiseks ega õhuruumi ülelendudeks. Väliskomisjoni esimees ütles, et töötada tuleb selle nimel, et liitlasruum püsiks koos.

"Ühest küljest me võime öelda, et Ameerika Ühendriigid oma liitlaste suhtes ei käitunud viisil, et annan teada, mul selline plaan, teeme seda koos või tulge ja aidake. Teisest küljest, need otsused, mida mitmed Euroopa liitlasriigid on teinud kas õhuruumi sulgemise osas või siis lennuväljade kasutamise keelamise osas, neid ei saa kuidagi pidada õigustatuks selles osas, et mis abi siis sellest lõpuks oli. Ameerika Ühendriigid oma operatsiooni nii või teisiti jätkavad, aga suuremate kulude ja suurema kahjuga liitlasruumi jaoks," sõnas Mihkelson.

Rääkides Ukraina sõjast ütles Mihkelson, et nii head seisu pole Ukrainal juba päris mitu kuud olnud.

"Me näeme, kuidas Ukraina jõuline kaitsetööstuse areng ning innovatsioon ja tehnoloogiline areng on võimaldanud neil peaaegu igapäevaseks muuta Venemaa vastased kaugrünnakud. Me näeme, kuidas naftaterminalid põlevad Balti merest kuni Musta mereni. Ka lahinguväljal on see sõda keskendunud sellele, kes suudab tehnoloogiliselt saavutada kas või minimaalse ülekaalu."