Mihkelson (Reformierakond) ütles, et alustuseks on Hispaania soovimatus möödunud aastal Haagis toimunud NATO tippkohtumisel nõustuda kaitsekulutuste tõstmisega 2035. aastaks viiele protsendile riigi majandusest (SKP), viidates liialt suurele kulule.

"Selge, et see tegelikult ei ole ilmne tahe näidata üles solidaarsust kõigi liitlastega," märkis Mihkelson.

Viimase kuu jooksul ei ole Hispaania lubanud kasutada USA-l oma õhuruumi ja baase riigi sõjakäigus Iraani vastu. Ka seda toob Mihkelson murena välja.

"Kolmas teema, Hispaania praegune vasakpoolne valitsus on olnud üks suurimaid Kuuba terroristliku režiimi toetajaid. ERR ise ju tõstis üles ühe teema, mis oli siin Eestis kuum, mis puudutas meie E-riigi Akadeemia võimalikku projekti Kuubas, mis tuli läbi Hispaania," rääkis Mihkelson.

Samuti rääkis Mihkelson Hispaania peaministri Pedro Sanchezi Hiina-suunalisest tegevusest.

"Ta on viimase nelja aasta jooksul käinud seal neli korda ja ka selle visiidi käigus on ikkagi välja toodud või rõhutatud, et Hiina peab võtma liidrirolli maailmas. No kõlab ikka väga pehmelt öeldes kummaliselt Euroopa suurriigi liidri poolt," ütles Mihkelson.

Viimaks tõi Mihkelson välja, et Hispaania ostab jätkuvalt Venemaalt fossiilkütuseid.

"Viimati märtsikuus Hispaania maksis Venemaale 350 miljonit eurot peaasjalikult gaasi ja nafta ostmise eest. Kõige suurema summa, mida on siin viimasel ajal keegi maksnud Euroopast," rääkis Mihkelson.

"Väga kurb on näha seda. Iga euro põhimõtteliselt, mis venelastele makstakse hispaanlaste poolt ja kõigi teiste poolt, kes Euroopast Vene gaasi jätkuvalt ostavad, läheb Ukraina hävitamiseks ja Euroopa vastu suure sõja ettevalmistamiseks," märkis Mihkelson.

"Siis on täiesti õigustatud küsimus, loomulikult mitte ainult Ameerika Ühendriikidel, vaid minu arvates ka kõigil teistel liitlastel, ka meil, et kas me astume liitlasruumis kõigis küsimustes ikka ühte jalga," ütles Mihkelson.

"Need tegevused, mida ma just kirjeldasin, kindlasti ei viita sellele, et Euroopa üks suurriik ise liitlasruumi ühtsust taastoodaks või toodaks," lisas ta.

Mihkelsoni sõnul Eesti või Euroopa Liidu teistel riikidel Hispaania tegevuse mõjutamiseks kuigi suuri hoobi ei ole.

"Hispaania puhul peamine tõenäoline mõjutaja on Ameerika Ühendriigid. Ja nii nagu ma aru saan, siis USA administratsioonis praegu väga tõsiselt kaalutakse võimalusi, kas sõna karistamine on kõige õigem, aga igal juhul lähtuvalt sellest, mis nüüd on toimunud viimase nelja nädala või rohkema jooksul, seoses sõjaga Lähis-Idas," ütles Mihkelson.

"Need riigid, kes on takistanud USA operatsioone Lähis-Idas, nende suunal kindlasti mingisugune, ka mitte ainult retooriline, vaid ka reaalne, tegevus toimub. See on vähemalt see informatsioon, mis mul on Washingtonist," rääkis Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on Eesti huvi, et NATO ja NATO heidutuse usutavus säiliks ja selles valguses on liitlaste toetamine oluline, ka näitaks nagu riigikogu väliskomisjoni USA-d toetav avaldus.

"Me ei ole ameeriklaste poolt ühtegi palvet siiamaani saanud mingi konkreetsema abi osas, aga valmisolekut, kõike ühe, üks kõigi eest, hoiakut, väljendame," rääkis Mihkelson.

Hispaania suunal ütles Mihkelson, et Eesti peaks selgemalt väljendama vajadust hoida liitlastega ühtsust.

"Praeguses olukorras, kus Venemaa peab vallutussõda mitte ainult Ukraina hävitamiseks, vaid ka NATO hävitamiseks, siis selles situatsioonis peaks olema ilmselge, et me kõik panustame, et Venemaa oma strateegilisi eesmärke ei suudaks ellu viia. Ehk me ise ei aita kaasa NATO lõhenemisele ja lagunemisele," märkis Mihkelson.

"See puudutab ka teisi liitlasi, lõppkokkuvõttes loomulikult Ameerika Ühendriike, kellega, kui praegu kuulata diplomaatilist informatsiooni Washingtonist, siis see seis on ikka väga-väga muret tekitav," rääkis Mihkelson.

"Venemaa eesmärk loomulikult on neid sisemisi lõhesid süvendada nende peale panustades. See lõppkokkuvõttes võib viia selleni, et kaob usk artikkel viie tõsiseltvõetavusse," lisas ta.

Mihkelsoni sõnul Eesti esimene huvi on hoida Euroopat ja Ameerika Ühendriike ühes liitlasruumis. "Mitte ei tööta selle nimel, et me ise muutume justkui Putini liitlasteks selles varjude mängus või varjatud sõjas ja aitame kaasa liitlasruumi lõhkumisel," ütles Mihkelson.