See samm tunnustab Hispaanias elavate inimeste olemasolu, kes juba osalevad riigi igapäevaelus, hoolitsedes eakate eest, töötades riigi põllumajandussektoris ja luues edukaid ettevõtteid, kommenteeris Sanchez otsust sotsiaalmeedias.

"Need on inimesed, kes ehitavad üles rikkaliku, avatud ja mitmekesise Hispaania, mis meil täna on," kirjutas ta. "Ja riigi, mida me tulevikus soovime," lisas ta.

Sánchez ütles, et kuna Hispaaniast pärit immigrandid on ajalooliselt voolanud teistesse riikidesse, on riigil moraalne kohustus uustulnukaid vastu võtta, just nagu tema rahvast on mujal omaks võetud. Kuid ta rõhutas, et staatuse küsimus on ka pragmaatiline vajadus.

"Hispaania, nagu ka teised Euroopa riigid, vananeb. Kui me ei võta uusi inimesi tööle ja ei panusta sotsiaalkindlustussüsteemi, aeglustub meie heaolu kasv, meie innovatsioonivõime väheneb ja meie avalikud teenused – tervishoid, pensionisüsteem, haridus – kannatavad," kirjutas ta, rõhutades, et riigi tugev majanduskasv on osaliselt tingitud välismaiste töötajate sissevoolust.

Kuninglik dekreet puudutab kõiki loata immigrante, kes suudavad tõestada, et nad on elanud Hispaanias vähemalt viis kuud enne 1. jaanuari 2026. Taotlejad peavad esitama tõendi töötamise või perekondliku sideme kohta riigiga; kriminaalkaristusega inimesed ei kvalifitseeru.

See samm seab vastamisi Hispaania vasakpoolse koalitsioonivalitsuse ja paremtsentristliku Rahvapartei, kes lubab dekreedi kohtus vaidlustada, rääkimata parempopulistlikust rühmitusest Vox, mis soovib riigi ebaseaduslike immigrantide väljasaatmist.  

Plaani on tunnustanud katoliku kirik, mida ei ole peetud Sáncheze vasakpoolse koalitsioonivalitsuse toetajaks. Ilmse viitega kiriku toetusele, võetakse seadusliku staatuse omandamise taotlusi vastu kuni 30. juunini, mil paavst Leo alustab nädalast visiiti Hispaaniasse, mille jooksul ta peaks puudtama ka immigrantide teemat.

Kõik aga algatust ei toeta, märkis väljaanne Politico.

Rahvapartei hääletas selle poolt, et Hispaania parlament võtaks 2024. aastal vastu seadusandliku ettepaneku anda riigi ebaseaduslikele immigrantidele seaduslik staatus, kuid see algatus on takerdunud. Kahe aasta jooksul on konservatiivid oma seisukohta karmistanud ja Rahvapartei on nüüd selle vastu, väites, et see tekitab probleeme Euroopa Liidus, kus puuduvad sisepiirid.

"Hispaania ekspordib rändeprobleemi kogu Euroopa Liitu," ütles Rahvapartei juht Alberto Núñez Feijóo reedel Barcelonas toimunud Euroopa Pulse'i foorumil, lisades, et see samm on Euroopa ühise konsensuse vastane.

Partei teatas esmaspäeval, et vaidlustab dekreedi kohtus. Sarnaseid samme astub tõenäoliselt ka Vox, mille juht Santiago Abascal lubas panna Sáncheze immigrantide legaliseerimise eest maksma. "Rahvas ei andesta seda," väitis ta.