Lõuna-Hispaanias Almerías ootasid migrandid pikas järjekorras migratsiooniameti ees. Samal ajal püüdsid mitmed teised sisserändajad linnavalitsusest saada vajalikke dokumente kätte. Kohalik elanik Seydina, kes aitas Senegali migrantidel dokumente korda ajada, kurtis Reutersile, et segadust on palju.

"Meie riigis on väga palju inimesi, kes on segaduses ega tea, milliseid dokumente nad peavad kaasa võtma, sest nad ei ole kunagi koolis käinud. See ongi meie probleem," selgitas ta.

Mitmed sisserändajad olid migratsiooniameti ette järjekorda tulnud juba varahommikul. Kuid ka see ei kindlusta, et ametniku vastuvõtule jõutakse.

"Jõudsin kohale kell 6.30. Inimesi oli juba palju. Pean järgmine kord veel varem tulema," ütles Colombia päritolu sisserändaja Enrique Solana pärast seda, kui politsei teatas, et kõiki ei jõuta vastu võtta.

Solana rahvuskaaslane Luis Eduardo Martinez jõudis järjekorda aga veel varem.

"Ma olen vaevu maganud. Jõudsin siia umbes kell pool kaks öösel. Kõige frustreerivam on ootamine ja see, et järjekorrast ei peeta kinni, kuigi meil kõigil on samad vajadused," rääkis mees.

Et süsteemi koormust vähendada, hakkab migrantide taotlusi menetlema vaid viis Hispaania 54 migratsiooniametist. Ülejäänud taotlused jagatakse sotsiaalkindlustusasutuste, postkontorite ja vabaühenduste vahel

Tegemist on programmiga, mis on peaministri Pedro Sáncheze laiema plaani keskne osa. Selle eesmärk on leevendada vananeva elanikkonnaga seotud muresid ja rakendada rände majanduslikku potentsiaali.

Viimase kümnendi jooksul on Hispaaniasse sisserändajate arv kasvanud umbes kolme sajalt tuhandelt miljonini aastas. Alates 2019. aastast on kolm neljast uuest töökohast läinud migrantidele. Alates 2022. aastast tuleb ligi pool riigi majanduskasvust nende arvelt, selgub mõttekoja Funcas andmetest.