Cell Broadcast ehk mobiilsidepõhine välkteavitus on rakendusteülene ohuteavitus, mis ilmub ohu korral üle kogu telefoniekraani. Eelmise aasta augustis eraldas valitsus 3,67 miljonit eurot ja andis päästeametile ülesande süsteem ka Eestis välja arendada.

"Tänaseks oleme kolme kuuga jõudnud olukorda, kus meil on tehtud vajalikud tehnilised analüüsid, läbirääkimised lepingupartneritega ja oleme ka mobiiltelefonide operaatoritega koostöös ning oma partneriga Riigiside Sihtasutusega kontaktis. Täna me oleme olukorras, kus lähinädalatel me allkirjastame ka lepingud ja saame sellega minna arendusse," sõnas päästeameti ohuteavituse ja kommunikatsiooni juht Argo Kerb.

Esmase välkteavituste võimekuse loodab päästeamet valmis saada selle aasta sügiseks.

"Neid teavitusi suudavad nutiseadmed hakata vastu võtma alles siis, kui operatsioonisüsteemi loojad - Apple ja Google -, on oma tarkvarauuendustega andnud selle loa, et Eesti telefonioperaatorid võivad teate saata ja mis on sama oluline, et meie inimesed on need alla laadinud," ütles Kerb.

Uue süsteemi kasutuselevõtt järgmisel aastal ei tähenda, et meie praegused ohuteavituse variandid ära kaoks.

"Me kindlasti ei vaheta ühte tehnoloogiat teise vastu, vaid me pigem arendame selleks, et täiendada teineteist. SMS-id jäävad ja nad on olulised just seetõttu, et tegelikult nuppudega telefone on Eestis meil veel olemas vanematel inimestel, et iga ohuteavitus peaks jõudma iga Eesti inimeseni. Kindlasti teeme uusi arendusi, täiendame ja SMS kindlasti jääb, et see kindlasti ära ei kuku Eesti riigis," lausus siseministeeriumi elanikkonnakaitse nõunik Katerina Mudarissova.

Päästeameti sõnul ei jõua SMS-id erineval põhjusel keskmiselt kolme kuni viie protsendi seadmeteni piirkondades, kus need välja saadetakse. Päris sajaprotsendilist katvust ei saavutata tegelikult üheski riigis. Telia saatis seekord välja ligikaudu 600 sõnumit sekundis. 30 inimest võttis ühendust, et saada lisainfot ja abi.

"Pöördumiste sisud nende väheste numbrite puhul olid peamiselt seotud tõesti sellega, et SMS-sõnumit ei saanud ja seal olid erinevad põhjused. Mõnel juhul oli põhjuseks telefoniga seotud tehnilised teemad, mõnel juhul oli läinud see sõnum hoopis teise nii-öelda rämpspostikasti hoopis. Me soovitame inimesel need sõnumid tõsta oma tavalisse nii-öelda postkasti ja siis need edaspidi peaks tulema õigesse kohta," sõnas Telia ühendusteenuste osakonna juhataja Evelin Neerot.