Kas teavitamise kõrval oleks aus nüüd ka tunnistada, et droonid meie õhuruumis ja põllul ongi täiesti uus normaalsus ja tavaline nähtus, mis sõjaga kaasneb nagu kütusehinna tõus?

Seda on kaitseväe juhataja ka varem öelnud, et sõjamõjud on Eesti territooriumile jõudnud juba eelmise aasta augustis, kui esimene droon alla kukkus. Eks tuleb arvestada teadmisega, et seniks kuni Ukraina oma vabadusvõitlust jätkab ja Loode-Venemaa piirkonda ründab, ei saa välistada, et mõni nendest droonidest kas Lätti, Leetu, Eestisse või Soome ka jõuab, nagu viimased nädalad on näidanud.

Kas tänane ja ka varasemad teavitamised mõjuvad ka mõnikord ületeavitamisena: miks pidin mina täna hommikul kell viis Tallinnas üles ärkama, kui Ida-Virumaal on võib-olla droonid?

See, et te kell viis sõnumi saite, oli igati õigustatud. Tegelikult see ühe drooni trajektoor oli selline, mis näitas, et me peame andma signaali ka Harju- ja Raplamaale ja sellest tulenevalt see teavitus ka saadeti.

Miks me arendame keerulisi teavitussüsteeme nende äppide näol, mis mõnikord töötavad, mõnikord ei tööta? Miks ei kasuta me mujal maailmas juba läbi proovitud kärjeteate-süsteemi, kus info tuleb vastavalt tugimasti juurde ehk siis ohupiirkonna inimestele?

Jah, ma olen sellega 100 protsenti päri. Selles ei pea me üksteist veenma. Ma arvan, et kõikidel Eesti inimestel oleks parem, kui see kärje-infosüsteem tuleb.

Aga miks seda ei ole?

Minule teadaolevalt siseminister sellega intensiivselt tegeleb. Täna valitsuse kabinetis ta ütles ka veel üle, et nad teevad seda maksimaalse kiirusega. Seal läheb lihtsalt aega, et suurte meediamogulitega rääkida nii Apple'i kui Google'iga. Nende operatsioonisüsteemid võimaldaksid ka siis telefonist nii-öelda ülesõitmist, aga kindlasti siseministeerium oskab sellele parema vastuse anda.

Hetkel ajaraami veel teada ei ole?

Ajaraam selgub esimesel võimalusel. Kui need uuendused tarkvaras telefonidesse jõuavad, siis peaks see olema võimalik, aga millal täpselt: kas see on mõned kuud või pool aastat, on mul väga raske öelda.

Kuidas me droone, mis meie territooriumi suunas liiguvad, näeme? Kui palju me neid näeme, millega näeme. Kas maapealsete radaritega?

Me näeme neid kõikide süsteemidega, mis meil on ja vastavalt sellele, kus nad on.

Ida-Virumaal on juba päris hästi, seal on akustilised sensorid. Soetasime need endale detsembris ning jaanuaris plaatradarid, mis jälgivad madalamat õhukihti. Mõnda aega on meil olemas ka Ground Masterid, mis katavad ära kogu Eesti ja Eestist väljaspoole ulatuva. Need meile esimese hoiatuse seekord ka andsid.

Mis tingimustel ja millal need droonid alla lastakse: kes, kus ja millal otsustab seda?

Seda otsustab operatiivjuhtimise keskus ning selleks on meil vastavad käsuahelad kokku lepitud, eelautoriseering antud. Kui me tuvastame drooni radaripildiga või visuaalsel tuvastusel, siis on õigus alla lasta sellel, kes teda näeb, on see kas lennukipiloot või maapealne üksus. Kõikidel on see õigus olemas.