Eesti riigi rahanduse olukord on üsna pingeline, eelarvepuudujääk ulatub umbes 4,5 protsendini SKP-st, mis on keskpanga hinnangul mõistlikkuse piiril.

Madis Müller ütles ERR-ile, et kui niisuguses seisus tahta veel mingeid makse langetada või toetusi maksta, siis teeks see olukorra veelgi pingelisemaks, mistõttu on mõistetav, et valitsus selliste otsustega ei kiirusta.

Tema hinnangul oleks hea, kui erakonnad suudaksid kokku leppida vähemalt mõne aasta perspektiivi ning fikseerida eesmärgid, kuidas riigirahanduse tasakaalu parandada.

"On arusaadav, et erinevatel poliitilistel parteidel võib olla erinev nägemus, kuidas seda saavutada. Mõni keskenduks rohkem kulude kärpimisele, mis kindlasti on valus ja puudutab alati kedagi konkreetselt, kelle sissetulekud vähenevad," tõi Müller välja.

"Mõni teine erakond paneks jällegi rohkem rõhku täiendavatele maksutõusudele. Aga eesmärk võiks olla üks, et kuidagi see eelarvemiinus väiksemaks saada ja mitte olla olukorras, kus meil võlakoormus ja intressikulud järjest kasvavad," lisas ta.

Soomes saavutati niisugune parteide ülene kokkulepe eelmisel aastal. Müller märkis, et selle mõte ongi, et see kehtiks ka ülejärgmise valimistsükli, nii et ükskõik, kes võimule tuleb, on ta juba ette lubanud kinni pidada üldisest riigi rahanduse olukorra parandamise joonest.

"Sarnane poliitiline ja ühiskonnaülene, parteide ülene kokkulepe on ka Rootsis, kus on sisuliselt määratud riigi üldine võlakoorma tase, millest ei taheta kõrgemale minna ja mis on ainult pisut kõrgem sellest, kus me näeme, kuhu Eesti praegu on liikumas," rääkis Müller.

Ka Eestis võiks tema hinnangul täpselt samamoodi riigirahanduse eesmärgi paika panna, mõistes, et meetod eesmärgi saavutamiseks on erinev, sõltuvalt sellest, milline erakond on võimul.