Elektrijaam võib pärast droonitabamust jääda osaliselt või tervenisti terveks, aga kui pole alajaama, siis pole võimalik elektrit tarbijateni edasi saata. 330-kilovoldine Viru alajaam asub näiteks Auvere elektrijaamast vaid mõnisada meetrit eemal. Samamoodi paari kilomeetri kaugusel Narva jõest.

Endine kaitseväe juhataja Martin Herem rääkis, et Venemaa keskenduski eelmisel aastal Ukraina elektrisüsteemi rünnates eeskätt just 330- ja 150-kilovoldistele alajaamadele.

"Nad ei lasknud väga elektrijaamu. Ma ei ole küll energeetik, aga kuskile võib üsna kiiresti luua ühe diiselelektrijaama ja hakata sealt voolu edasi andma. Meil on küll Tootsi lähedal näiteks tuulikud ja päikesepaneelid, aga Tootsi elanikud ei saa sealt grammigi elektrit, kui alajaam on puruks lastud. Tootmise lammutamise asemel on jaotusvõrk haavatavam," ütles Herem.

Ametis olev kaitseväe juhataja Andrus Merilo ütles kolmapäeval "Esimeses stuudios", et kui Eestisse peaks jõudma sõda, siis Auvere jaama kaotab riik kindlasti, ükskõik kui palju ressurssi selle kaitsmisesse ka ei suunaks.

"Olen seda valitsuses öelnud, et 40–50 kilomeetrit idapiirist eemale ei peaks me tegema asju, mida me kardame kaotada. Selles tsoonis on neid suhteliselt lihtne hävitada. Sealt edasi on juba keerulisem," sõnas ka Herem.

Eestis on kokku 15 330-kilovoldist alajaama. Need paiknevad igal pool üle Eesti. Kui Viru alajaam on kohe Narva jõe kõrval, siis Püssi alajaam ongi täpselt 50 kilomeetri kaugusel jõest.

Herem rääkis, et kui valmistuda sõjaks, siis peaks sellised alajaamad viima üldsegi maa alla. "Seda on öelnud ka ukrainlased: kõik, mis on 50 kilomeetri ulatuses riigipiirist, viige maa alla. Ma saan aru, et see on väga kallis, aga need on väga ohustatud," ütles ta.

Seda, kas ukrainlased ise on mõne alajaama maa alla viinud, Herem ei teadnud. Küll aga on ta näinud, kuidas alajaamu osaliselt betoneeritakse: alajaama süda ehk trafo ümbritsetakse poolemeetrise betoonseinaga, peale pannakse metalltalad ja betoonpaneelid.

"See kaitseb ära mitmekordse Shahed-tüüpi droonilöögi, kus droonil on kuni 100-kilone lõhkepea. Tiibraketi puhul see eriti ei aitaks, aga leevendaks purustust kindlasti. Iskanderi täpsuseks loetakse kümme meetrit – kui see lendab 10 või isegi 20 meetrit mööda, on seinast kindlasti kasu, sest lööklaine ja killud ei jõua kohale," rääkis endine kaitseväe juhataja.

Maa-alune alajaam maksaks umbes 100 miljonit eurot

Eleringi kriisivalmiduse juht Hannes Kont ütles, et ühe suurema alajaama maa alla viimine võiks maksta umbes 100 miljonit eurot. Kui piirduda aga maa peal asuvate võtmeelementide, näiteks alajaama trafo betoneerimisega, siis maksaks see laias laastus viis miljonit eurot.

Elering plaanib järgmise nelja aasta jooksul teadmata arvu alajaamu osaliselt tugevdada, näiteks ümbritsetakse osades alajaamades trafo betoonsarkofaagiga.

Trafo on alajaama kõige tähtsam osa, mis muudab elektri pinge täpselt parajaks, et elektrit saaks saata pikkade vahemaade taha. Kui võimsamas alajaamas võib trafo olla majasuurune, siis 110-kilovoldise alajaama trafo on pigem rongiveduri suurune. Ühelt poolt on trafo alajaama süda, kuid teisalt on see ka selle kõige haavatavam osa, kuna on täidetud kergestisüttiva jahutusõliga.

Maa alla alajaamu siiski viia ei plaanita. Pigem on Kondi sõnul võetud alajaamade tugevdamisel eesmärk, et need oleksid senisest paremini kaitstud sabotaaži ja kergemate droonirünnakute vastu.

Eesmärki valmistuda täiemahuliseks sõjaks või konfliktiks pole valitsus praegu Eleringiga sarnastele äriühingutele, nagu näiteks elektri- ja soojatootjatele või vee-ettevõtetele andnud.

"Kuna elektritaristu on nii suur ja avatud – nii õhus, maismaal kui ka mere all –, siis me ei ole kunagi võimelised seda lõpuni kaitsma. Tarbija poleks nõus kinni maksma seda, kui kogu süsteem oleks raudbetooni sees või maa all. Seega peame me lähtuma eeldusest, et mingi elektrisüsteemi osa võib välja langeda, aga süsteem on disainitud nii, et kui üks või kaks olulist elementi langeb ükskõik mis põhjusel välja, töötab süsteem rahuajal edasi," rääkis Kont.

Kont selgitas, et eesmärk on kavandada elektrisüsteem selliselt, et seal on piisavalt varu ja puhvrit.

"Meie põhivõrk on üles ehitatud ringtoite põhimõttel – ühe alajaama väljalangemine, mis võib juhtuda ka tavalise rikke tõttu, selleks ollakse valmis. Üksik element ei mõjuta süsteemi tööd ega võimekust juhitavatest jaamadest elektrit kätte saada.," ütles ka kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga.

Elering kulutab elektrivõrgu kaitsmisele 220 miljonit eurot

Küll aga on Eleringil plaanis järgmise nelja aasta jooksul kulutada 220 miljonit eurot, et oma elektrivõrku senisest paremini kaitsta. Selle hulgas on ka 50 miljonit eurot, mis saadi Euroopa Liidult ning kogu raha peab olema kasutatud 2029. aasta suveks.

Kont selgitas, et see investeeritakse peaasjalikult hübriidohtude vastu võitlemiseks. Ühelt poolt tugevdatakse võrgu vastupidavust maismaalt ja õhust pärinevatele ohtudele, teisalt tagatakse, et Eleringil on olemas piisav varu hädavajalikke komponente, et löögi korral kiiresti mingi objekti toimimine taastada.

Üks sellistest hädavajalikest komponentidest, millest Ukrainal sõja ajal näiteks suur puudus on olnud, on trafod.

Seda, milline on Eleringi trafovaru, ei saanud Hannes Kont julgeolekulistel kaalutlustel öelda. "Me liigume sinna suunas, et meil oleks teatud varu ja puhver, aga kus see asub ja kuidas seda puhvrit luuakse, me ei kirjelda," ütles ta.

Eesti Energia ei ütle, kuidas uut gaasijaama kaitstakse

Energeetikaminister Andres Sutt neljapäeval "Aktuaalsele kaamerale", et riik ei kavatse kuidagi takistada ka Eesti Energial edasi minemast plaaniga rajada kahe aasta pärast Auvere elektrijaama juurde uus 100-megavatine gaasijaam.

Eesti Energiale kuuluv Enefit Industry ja Iisraeli ettevõte Baran International Ltd ning Baran Group Ltd sõlmisid 100 miljoni eurose võtmed-kätte hankelepingu vesinikuvõimekusega soojuselektrijaama rajamiseks alles neli kuud tagasi novembris.

ERR soovis Eesti Energialt uurida, kas ja mida nemad Auveresse uue gaasijaama rajamisel sellenädalasest droonijuhtumist on õppinud. Eesti Energiast vastati aga, et kõike, mis puudutab elektrijaamade turvalisust, ei soovi nad avalikult lahata.

"Täpsemaid meetmeid me selgitama ei hakka. Suures pildis on need seotud sellega, keda me tööle värbame, töötajate ettevalmistus, millised on meie küberturbe lahendused, füüsiline turve, toimepidevuse lahendused, koostöö riigiasutustega jne," vastas Eesti Energia juht Andrus Durejko kirjalikult.