Vare sõnul tekitab bensiinikriis Venemaal ärritust.

"Põhiline efekt ongi selles, et see toob selle sõja nähtavaks Vene ühiskonnas, suurlinnades eriti. Kuni viimase ajani see sõda polnud üldse õieti nähtav. Ja see on üks probleemidest olnud tegelikult. Nüüd see on nähtav – sabad on nähtavad. Bensiinipuudus on nähtav," rääkis Vare.

Saatejuht esitles kaarti, kuidas bensiinidefitsiidi kestus on Venemaal paiguti erinev.

Vare märkis, et Venemaal on 36–38 naftatehast, millest viimase kahe kuu jooksul on 16 tükki saanud Ukrainalt löögi. Ta selgitas, et tehased peaksid arvestuslikult varustama 400 kuni 500 kilomeetrist raadiust, kuid nüüd kompenseerivad töötavad tehased seiskunud tehaseid.

"Selle kaardi pealt on näha, et Kaug-Idas väga suure tõenäosusega probleem ei ole, mitte sellepärast, et tehas üldse ei tööta, vaid sealt tehasest osa toodet tuuakse kuhugi keskossa, sest Euroopa osas asuvad naftatöötlemisvõimsused on kõige rohkem saanud kannatada," sõnas Vare.

Vare selgitas, et mõistmaks rünnakute mõju, tuleb need jagada kaheks – rünnakud naftatöötlemisvõimsuste pihta ning löögid nafta hoidmise ja transportimise võimsuste pihta.

"Naftatorusid ja ülepumpamisvõimsusi tabavad asjad on väga valusad. Ka Vene sisevarustus käib väga paljus torutranspordi kaudu ja kui näiteks sõlmjaamad kannatada saavad, siis loomulikult on valus. Kõige valusam on ikkagi naftatöötlemisvõimsuse seadmete häving, sellepärast et väga tihti nende seadmete tehnoloogia on välismaist päritolu," rääkis ta.

Vare sõnul pole põhjust optimismiks, et rünnakud energiataristu pihta sõjamasina peataksid.

"Põhjus on selles, et see sõja keynesianism, mis praegu on seda Venemaa majandust kandnud, see on termin, mis tähistab seda, et sõjatööstus veab majandusarengut. See on ikkagi seal olemas, aga tema mõju on nüüd hakanud ära kaduma ehk ta ei suuda enam ülejäänud majandust enda järel tassida. Tänase seisuga on pilt ikkagi selline, et sõjatööstus huugab täiega. Toodetakse kordades rohkem – 180 kuni 260 protsenti – kõiki olulisemaid relvasüsteeme, kui enne sõda toodeti," rääkis Vare.

Ta tõdes, et venelased on kohanenud ning tsiviilsektori tarbimise kokkutõmbumiseks võib kuluda veel paar aastat.

Terras: ukrainlastel on rindel endiselt väga raske

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnas sel nädalal, et ukrainlastel läheb lahinguväljal hästi – nad on tagasi saanud umbes 360 ruutkilomeetrit okupeeritud maad. Euroopa Parlamendi saadik, kindral reservis Riho Terrase sõnul on aga olukord rindel pingeline.

"Üldhinnang on, et idarindel muutusteta," kommenteeris Terras. "Vastab tõele, et olukord on pingeline. Venemaa näiteks Prokrovski suunal kogu aeg vaikselt võidab territooriumit juurde rünnakul. Aga see ei ole mingi selline muutus, millest me saame öelda, et sõda on nüüd muutunud. Aga ukrainlastel on väga raske."

Terras lisas, et ukrainlastel on endiselt puudu laskemoonast, meestest, neil ja droonidest. "Nad sõdivad väga-väga intensiivselt endiselt ja mingit rõõmusõnumit sealt selles mõttes küll leida ei maksa," märkis ta.

Ta rõhutas, et Euroopa peaks lõpetama Vene gaasi ostmine.

"Viimasel aastal 18 miljardi euro eest osteti Vene gaasi. Umbes sama raha maksis Euroopa Ukraina toetuseks, nii et me ise finantseerimine seda sõda," sõnas Terras.

Saatejuht küsis, kas on näha märke Venemaa sõjalise aktiivsuse raugemisest.

"Vastupidi, eriti just õhusõda on läinud palju intensiivsemaks, surve õhust on ukrainlastele palju suuremaks läinud, liugpommid on igapäevane asi, suured 600 drooniga rünnakud Ukraina objektide pihta. Selles valdkonnas on läinud intensiivsus suuremaks ja Venemaa kasutab rohkem rakette, rohkem droone. Ja see teeb ukrainlaste elu veel raskemaks," rääkis Terras.

Saatejuht küsis, kas õhupiiri rikkumine Venemaa lennukite poolt ja võimalikult droonid lääneriikide lennujaamade lähistel on viis tähelepanu Ukrainalt ära viia.

"Ma arvan, et see kindlasti on see. Seda tunnetuslikult tehakse kättemaksuks nendele riikidele, kes rohkem Ukrainat toetavad. Aga ma loodan, et siin on jälle see, millega Putin ei ole arvestanud, et sellega ta mobiliseerib meid rohkem toetama Ukrainat ja ka iseenda asju paremini korda tegema," sõnas Terras.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz on teinud ettepanekuga kasutada külmutatud Venemaa varasid.

"Kantsler Merzi poolt sellised sõnumid ei ole lihtsalt sõnakõlksud, nagu me teiselt poolt Atlandi ookeani kuuleme, vaid Merz on ilmselt selle väljaütlemisega enne ka mõtteliselt tegelenud ja on aru saanud, et Euroopa liidule oleks lihtsam, kui neid varasid kasutada," märkis Terras.

"Selliselt, nagu ta selle ettepaneku tegi, see annaks ukrainlane võimaluse kiiresti oma kaitsetööstus paremale kõrgemale ja kiiremale tasemele viia ja Venemaale vastu seista ja Euroopa ei peaks, müts näpus, kõikide riikide poolt seda raha koguma," lisas ta.

Terras selgitas, et külmutatud varade kasutamise puhul on EL-i jaoks oluline, et juriidiline poolt oleks korras.

"Euroopa Liit ka oma sanktsioonidega näitab, et enne ükski sanktsioonide pakett välja ei tule, kui on juristid selle üle vaadanud ja see on täiesti vettpidav – ja sellises pidavuses ma kahtlen. Kui me näiteks Vene varasid hakkame kasutama iseenda kaitsmiseks, siis see on libedale jääle minek, pigem me peame ise ennast kokku võtma," sõnas ta.

"COVID-iga võitlemiseks suutsime panna kokku 800-miljardilise paketi, energiakriisiga 2021. aasta lõpus umbes 600 miljardit ja nüüd, et kaitsega tegeleda, plaanitakse pikaajalises finantsperspektiivis ainult 130 miljardit Euroopas kaitsele pühendada. Isegi siis, kui see on viis korda rohkem kui eelmine kord, ei ole see piisav, see on liiga väike raha seitsme aasta peale, see on 20 miljardit aastas, sellest läheb osa veel Ukraina kaitsmiseks, nii et see ei ole tõsiseltvõetav," rääkis Terras.