Nädala alguses teatas president Trump, et NATO liitlased võiksid alla tulistada Vene lennukid, mis rikuvad nende õhuruumi. Rinkevičsi sõnul tekitas see avaldus ettevaatlikku optimismi. Tema hinnangul näitab Trumpi valmisolek vajadusel Moskvaga vastasseisu asuda selget heidutust.

"See on väga tugev sõnum," tõdes Läti president. "Ühendriigid on olnud väga selged, et artikkel viie ehk terve alliansi kaitse, sealhulgas Balti riikide oma, jääb nende keskseks ülesandeks," lausus Rinkēvičs.

Läti presidendi märkis, et Trumpi avalduste taga võib olla rahulolematus Venemaa käitumise pärast. "Need sõnad peegeldavad ka pettumust kogu Venemaa lähenemisviisi suhtes," kommenteeris ta.

Samas rõhutas Läti riigipea, et pelgalt heidutusest ei piisa ning allianss peab idatiival tugevdama õhukaitset. "Seda eriti Balti regioonis, kus praegu toetume vaid õhuturbemissioonile," selgitas ta. "Vajalik on lähenemisviisi muutus ehk liikumine õhuturbelt tegeliku kaitsemissiooni suunas."

Läti riigipea sõnul aitas seda vajadust liitlastele selgeks teha nii eestlaste algatatud konsultatsioonid NATO artikkel nelja alusel, kui ka kokku kutsutud ÜRO Julgeolekunõukogu erakorraline istung.

"Artikkel nelja konsultatsioonid ei ole tavapärane protseduur," märkis ta, lisades, et viimase 15 aasta jooksul on seda kasutatud vaid mõnel üksikul korral, enamasti ränga kriisiolukorra ajal. "See näitas olukorra tõsidust ja tagas, et liitlased kuulsid mitte ainult Eestit, vaid ka teisi Balti riike," lisas ta.

Vaadates tagasi aruteludele ÜRO-s, möönis Läti president, et päevakorda domineerisid Ukraina ja Lähis-Ida konflikt. Ometi kõlas ka Balti perspektiiv.

"Praegusel ajal tähendab liigne tähelepanu tavaliselt halba uudist," ütles Rinkevičs. "Aga ma usun, et Balti hääl kostis selgelt ja valjult paljudes küsimustes. Seda nii Euroopa julgeolekus, meie enda julgeolekus, Lähis-Ida olukorras ja Ukraina toetamisel. Oleme kasutanud kõiki võimalusi, et oma sõnum kuuldavaks teha."