Kui venelasega koos napsi võtta, siis küsib ta kindlasti pärast teist pitsi: "Kas sa austad mind?" (Tõ menja uvažaješ?). Selles küsimuses kõlab teatud alaväärsuskompleks. Millegipärast tuleb talle pidevalt korrata, et teda võetakse võrdsena.

Paraku määratleb see alaväärsuskompleks paljuski ka Venemaa välispoliitikat. Moskva ei unusta kunagi riike ja rahvaid, kes tema meelest on Venemaad kuidagi solvanud. Tänapäeval puudutab see eelkõige Ukrainat, kes ei ole nõustunud end Moskva alla heitma ning kes hoopis korraldas Maidani revolutsiooni ja kukutas Venemaa asehalduri Viktor Janukovitši. Erilist raevu on tuntud ajalooliselt Poola, nüüd aga ka Soome suhtes.

Isiklik viha

Mõni ajaloolane on tõdenud, et Stalin vihkas isiklikult poolakaid. Küllap on selle vihkamise peamine põhjus poolakate uhkuses ja vabaduseihas. Selles mõttes oli märgiline 1920. aasta august, mil sündis "ime Vislal". Varssavi lahingus purustasid Jozef Pilsudski väed täiesti ootamatult Mihhail Tuhhatševski hordi, panid seisma Punaarmee pealetungi läände ning kindlustasid Poola iseseisvuse. See oli andestamatu "viga".

Ei läinudki palju aega, kui Stalin ja Hitler jagasid ära Euroopa mõjusfäärid, Poolale tungiti kallale kahest küljest.

Kui 1944. aasta augustis toimus sakslaste okupeeritud Varssavis ülestõus, siis venelased, kes seisid teisel pool Vislat, ei läinud neile appi ja lubasid ülestõusu verre uputada. Põhjuseks asjaolu, et vastuhaku organiseeris Moskvale mittealluv Armia Krajowa.

1943. aastal paljastasid sakslased Katõni veresauna. NKVD mõrvas 1940. aastal ligi 22 000 Poola ohvitseri ja üle 6000 tsiviilisiku. Kuni Mihhail Gorbatšovi perestroikani püüdsid venelased süüd sakslastele veeretada.

Siiamaani püsivad kahtlused, mis ikkagi põhjustas Smolenski lennuõnnetuse aastal 2010. Poola riigidelegatsioon sõitis just Katõni mälestusüritusele, kui nende lennuk alla kukkus. Hukkus 85 kõrgemat poliitikut eesotsas president Lech Kaczynskiga. Kuidagi sümboolne.

Tagantjärele arvatakse, et just Poola sõltumatu ametiühinguliikumine Solidaarsus eesotsas Lech Walesaga pani aluse kogu sotsialismisüsteemi lagunemisele Euroopas ja Nõukogude Liidu kokkukukkumisele. See on Vladimir Putinile piisav põhjus poolakaid vihata, kuna tema meelest oli ju liidu lagunemine 20. sajandi "suurim geopoliitiline katastroof".

Nüüd on lisandunud sõda Ukrainas. Poola on sõlmriik, mille kaudu jõuab lääne relvaabi Ukrainasse. Viimase droonirünnaku ajal testiti kindlasti võimalust anda löök Rzeszowile, mille kaudu toimuvad peamised saadetised.

Reetlik Soome

Soomega on mõnevõrra teistsugused lood. Soomlasi küll otseselt ei vihata, siin on peamisteks teguriteks "reetmine" ja "mitteaustamine". Soome astumine NATO-sse oli Moskvale paras kõrvakiil. Kuidas siis nii, Soome oli loovutanud Karjala, maksnud üüratud sõjakahjud, ajanud kogu külma sõja ajal Moskva-sõbralikku poliitikat (soomestunud) ja nüüd äkki ühinenud alliansiga, mida Moskva peab oma põhivaenlaseks.

Selle peale muidugi ei tulda, et just Venemaa kallaletung Ukrainale oli põhjus, miks Soome (ja ka Rootsi) astusid NATO-sse.

Hiljuti üllitas Venemaa kunagine president (sisuliselt Putini kohusetäitja), praegune julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev essee, milles ähvardas tühistada Soomega sõlmitud rahuleppe, kuna Soome valmistab NATO-le pinda rünnakuks Venemaa vastu. Medvedev nõudis Soomelt ka üüratuid lisareparatsioone ning hoiatas, et Soome riiklus võib kaduda igaveseks.

Medvedevit võib ju pidada alkohoolikuks ja Kremli kojanarriks, kuid ta on ikkagi tähtsuselt viies mees riigis. Kuna Venemaal ei toimu midagi Putini heakskiiduta, siis arvatavasti väljendab Medvedev seisukohti, mida Putin jagab täielikult, kuid mida ta riigipeana endale lubada ei saa. Medvedev on muide korduvalt ähvardanud näiteks Londonit ja teisi lääne pealinnu tuumalöögiga maa pealt minema pühkimisega.

Ajad on muutunud. Omal ajal pidid nii Poola kui ka Soome seisma üksinda agressori(te) vastu. Nüüd on mõlemad NATO-s ja mõlemal on arvestatavad iseseisvad sõjalised võimekused. Hiljuti tutvustas Poola peaminister Donald Tusk nn Piasti doktriini (Poola esimese kuningadünastia nime järgi). Eesmärk on saada Ida-Euroopa kõige mõjukamaks majanduslikuks ja sõjaliseks suurvõimuks.

Kui Venemaa droonide lendamises Poola õhuruumi ka midagi positiivset leida, siis loodetavasti kiirendab see Poola liikumist selle eesmärgi suunas.