Oluline Ukraina sõjas laupäeval, 13. septembril kell 21.07:

- Zelenski: Vene vägede pealetung Sumõle on täielikult nurjatud;

- Leedu on valmis provokatsiooni korral oma piiri Valgevenega koheselt sulgema;

- Ukraina: Vene tiibrakett ja droonid tabasid sihtmärke üheksas kohas;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit;

- Trump nõuab NATO riikidelt Vene nafta ostmise lõpetamist;

- Vene väed üritavad Kupjanskisse pääseda gaasitoru kaudu;

- Ukraina tabas üht Venemaa suurimat rafineerimistehast;

- Vene droon rikkus Rumeenia õhuruumi;

- Rubio nimetas vastuvõetamatuks Vene droonide sisenemist Poolasse.

Zelenski: Vene vägede pealetung Sumõle on täielikult nurjatud

Moskva alustas suvist pealetungi Ukraina kirdeosas tänavu mais, avades uue rindejoone Sumõ oblastis. Vene väed okupeerisid mais ja juunis mitu küla, jõudes oblasti keskusest Sumõ linnast 20 kilomeetri kaugusele.

"Täna me saame öelda, et Venemaa pealetung Sumõle on meie vägede poolt ametlikult nurjatud," ütles Zelenski oma reedeõhtuses videopöördumises, viidates Ukraina vägede ülemjuhatajale Oleksandr Sõrskõile.

"Lahingud Sumõ oblasti piirialadel jätkuvad, kuid Vene väed Sumõs on jäänud ilma oma ründevõimekusest tulenevalt suurtest kaotustest," sõnas president.

Juunis teatas Sõrskõi, et Vene vägede pealetung Sumõ oblastile on takerdunud ning Ukraina on alustanud territooriumi vabastamist, juunis ja juulis teatasid Ukraina väed täiendavatest edusammudest külade vabastamisel.

Sumõ oblast on olnud Vene vägedele kogu täiemahulise sõja jooksul oluline sihtmärk tulenevalt selle paiknemisest Ukraina kirdeosas. Oblast on jäänud pidevate rünnakute alla, kuid Ukraina väed on suutnud suuremat osa regioonist hoida enda käes.

Leedu on valmis provokatsiooni korral oma piiri Valgevenega koheselt sulgema

Leedu siseminister Vladislav Kondratovic sõnas reedel, et Leedu on valmis igasuguse provakatsiooni korral oma piiri Valgevenega koheselt sulgema. Ministri sõnavõtt lähtub kolmapäevasest juhtumist kui Vene droonid sisenesid Poola õhuruumi.

Leedu ametiisikud mõistsid hukka nii Venemaa kui ka Valgevene tegevuse, millest viimane lubas Venemaal kasutada tegutsemiseks enda õhuruumi.

Kondratovic sõnas, et kuigi Leedu hoiab praegu piiri Valgevenega avatuna, võivad nad selle igasuguse provokatsiooni peale sugeda. "Iga hetk, kui on mingisugune provokatsioon, on piirivalvel võimalus piir sulgeda," ütles ta intervjuus LRT-le.

"Selle järel saab valitsus otsustada pikema sulgemisperioodi üle, kui on kogu olukorda hinnanud. Kuid kui midagi juhtub: droon, provokatsioon või kahtlased liikumised vägedelt, saame me seda teha," lisas ta.

Poola sulges reedel ajutiselt kõik oma piiripunktid piiril Valgevenega Moskva ja Minski ühise õppuse Zapad-2025 järel. Otsus piir sulgeda langetati enne kolmapäevast juhtumit piiri ületanud droonidega.

Poola oli juba varem sulgenud suurema osa piiripunkte Valgevenega ning seni oli töös vaid kaks piiripunkti.

Ukraina: Vene tiibrakett ja droonid tabasid sihtmärke üheksas kohas

Vene tiibrakett ja ründedroonid tabasid Ukrainas sihtmärke üheksas kohas, teatasid laupäeva hommikul Ukraina õhujõud.

"Ööl vastu laupäeva ründas vaenlane ballistilise raketiga Iskander-M/KN-23 ja 164 ründedrooniga Shahed, Gerbera ja teist tüüpi mehitamata lennumasinatega," öeldi teates.

Ukraina relvajõud tulistasid alla või tegid kahjutuks 137 vaenlase drooni.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 093 730 (võrdlus eelmise päevaga +950);

- tankid 11 181 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 23 267 (+1);

- suurtükisüsteemid 32 707 (+39);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1486 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1217 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 341 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 58 825 (+358);

- tiibraketid 3718 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 61 512 (+109);

- eritehnika 3964 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Trump nõuab NATO riikidelt Vene nafta ostmise lõpetamist

USA president Donald Trump ütles laupäeval, et on valmis kehtestama Venemaale karmid sanktsioonid, kuid seda vaid tingimusel, et NATO liitlased lõpetavad täielikult Vene nafta ostmise ning kehtestavad omapoolsed karistusmeetmed.

"Ma olen valmis kehtestama Venemaale suured sanktsioonid, kui kõik NATO riigid on kokku leppinud ja teevad sama, ja kui kõik NATO riigid LÕPETAVAD NAFTA OSTMISE VENEMAALT," ütles Trump oma platvormil Truth Social.

Samuti soovitas ta alliansi liikmetel kehtestada 50-100-protsendise tollimaksu Hiinale, et survestada Pekingit mõjutama Venemaad sõda Ukrainas lõpetama.

"Ma usun, et [NATO sanktsioonid Venemaale] pluss NATO kui terviku 50-100-protsendised TOLLID HIINALE, mis kaotatakse täielikult, kui SÕDA Venemaa ja Ukraina vahel lõppeb, oleks ka suureks abiks selle NAERUVÄÄRSE, ohvriterohke SÕJA LÕPETAMISEL," ütles USA president.

 "Hiinal on suur mõju, isegi haare Venemaa üle, ja need võimsad tollid murravad selle haarde."

Trump on korduvalt ähvardanud Venemaad uute sanktsioonidega, sealhulgas läinud nädalal, kui Kreml korraldas Ukrainale kolm ja pool aastat kestnud sõja suurima õhurünnaku.

Vene väed üritavad Kupjanskisse pääseda gaasitoru kaudu

Vene väed püüavad Ukrainas pääseda Kupjanski linna gaasitorude kaudu, teatab RBK Ukraina, torud ei vii aga otse linna südamesse ja nende väljapääsud on Ukraina vägede kontrolli all.

Praegu püüab vaenlane linna pääseda põhjapoolsetest eeslinna osadest. Ukraina vägede peastaap märgib oma teatas, et linna suunduvast neljast torust on kolm juba täis topitud ja kahjustatud, neljas on aga Ukraina vägede kontrolli all.

Kupjansk oli ka okupeeritud ja vabastati 2022. aasta sügisel, märgib väljaanne.

Ukraina tabas üht Venemaa suurimat rafineerimistehast

Ukraina droon tabas laupäeval Venemaa üht suurimat naftarafineerimistehast, põhjustades tulekahju ja purustusi, ütles Vene ametnik.

"Bašnefti rajatist tabas täna terrorirünnak õhudroonidega. Puhkes tulekahju, mida praegu kustutatakse," ütles Baškortostan vabariigi juht Radii Habirov Telegramis.

Naftafirma Bašnefti rafineerimistehas asub Ufa linna lähistel, umbes 1400 kilomeetri kaugusel rindest.

Sotsiaalmeedias levivatel videokaadritel on näha drooni liikumas tehase poole ja plahvatamas.

Habirovi sõnul tabas üks droon tehast ja teine lasti alla.

"Hukkunuid ega haavatuid ei ole. Tootmispaik sai kergemaid purustusi ja puhkes tulekahju, mida kustutatakse," lisas ta.

Ukraina on alates Vene agressioonisõja algusest veebruaris 2022 rünnanud korduvalt Venemaa naftarajatisi, et piirata Kremli võimet sõda rahastada.

Suvel tabas Ukraina rünnakulaine mitut võtmetähtsusega tehast, tõstes kütusehindasid Vene tarbijatele.

Kreml kirjeldas 2016. aastal Ufa rafineerimistehast kui üht suurimat riigis, öeldes, et see toodab enam kui 150 tüüpi naftatooteid.

Vene droon rikkus Rumeenia õhuruumi

Venemaa droonide rünnakus Ukrainale rikkus droon Rumeenia õhuruumi ja Rumeenia saatis välja hävituslennukid, teatas Rumeenia kaitseministeerium.

Kaitseministeerium saatis välja kaks F-16 hävitajat ja hoiatas Doonau jõe ja Ukraina piiri lähedal asuva Tulcea maakonna elanikke, et nad peaksid ohu tõttu varju otsima, teatas kaitseministeerium avalduses.

Lisati, et hävitajad tuvastasid riigi õhuruumis drooni, mida nad jälgisid, kuni see radarilt maha kukkus 20 kilomeetrit Chilia Veche külast edelas. "Droon ei lennanud asustatud alade kohal ega kujutanud endast elanikkonnale otsest ohtu," öeldi avalduses.

Rubio nimetas vastuvõetamatuks Vene droonide sisenemist Poolasse

USA välisminister Marco Rubio nimetas Ukraina ründamise ajal sel nädalal aset leidnud Venemaa droonide sisenemist Poola õhuruumi kahetsusväärseks ja ohtlikuks arenguks.

"Küsimus on selles, kas droonid suunati sihilikult Poolasse. Kui see nii on, kui tõendid sellele viitavad, siis see ilmselgelt tervadab pingeid," ütles Rubio laupäeval Washingtonis ajakirjanikele.

President Donald Trump ütles neljapäeval, et väidetav Vene droonide sissetung naaberriiki Poolasse võis juhtuda eksimuse tõttu, ehkki vahejuhtum tekitas Euroopas ärevust.

Poola peaminister Donald Tusk lükkas Trumpi oletuse tagasi.

"Sooviksime ka meie, et droonirünnak Poola vastu oli eksitus. Kuid see ei olnud. Ja me teame seda," märkis Tusk reedel X-is.