Oluline Vene-Ukraina sõjas teisipäeval, 21. aprillil kell 17.50:

- Zelenski: sanktsioonide leevendamine toidab Venemaa sõjalisi ambitsioone;

- Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama;

- Venemaa korraldas Sumõle ulatusliku droonirünnaku;

- Zelenski: Donbassist taandumine oleks Ukrainale strateegiline kaotus;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit.

Zelenski: sanktsioonide leevendamine toidab Venemaa sõjalisi ambitsioone

Sanktsioonide leevendamine ja vähenenud poliitiline surve on aidanud kaasa Moskva sõjaliste ambitsioonide taastumisele, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärast kohtumist Ukraina relvajõudude juhatusega.

Zelenski avaldus järgneb USA 17. aprilli otsusele väljastada ajutine luba, millega uuendati sanktsioonierandit, mis lubab riikidel kõrgete hindade tõttu osta merel ootel olevat Vene naftat. 

Samal ajal on Euroopa Liidu riikidel olnud raskusi 20. sanktsioonipaketi vastuvõtmisega, kuna Ungari on sellega edasiliikumise vetostanud.

"Sanktsioonide ja poliitilise surve leevendamine agressori suhtes on viinud Venemaa sõjaliste ambitsioonide osalise taastumiseni," lausus Ukraina president.

"Meie enda kaugetele ulatuvad sanktsioonid (droonirünnakud Venemaa naftatööstusele), droonide sagenenud kasutamine rindel ja meie üksuste aktiivne tegevus tagavad aga selle, et okupeerija saab väärilise vastuse," lisas ta.

USA suursaadik ÜRO juures Mike Waltz ütles telekanalile NBC News, et ta ei pea Washingtoni otsust pikendada erandit preemiaks Moskvale. Trumpi administratsioon on põhjendanud seda sammu püüdlusega ohjeldada naftahindade järsku tõusu, mis järgnes USA ja Iisraeli sõjale Iraaniga.

USA senati demokraatide hinnangud, mida jagati väljaandega Kyiv Independent, viitavad sellele, et Venemaa teenis Iraani sõjaga seotud turutingimuste tõttu ligikaudu 150 miljonit dollarit päevas – esimese erandi lõppemise hetkeks oli summa kasvanud enam kui nelja miljardi dollarini.

Ukraina on viimastel kuudel intensiivistanud rünnakuid Venemaa naftataristule, et piirata Kremli peamist tuluallikat, mida on kasvatanud Iraani konfliktist tingitud hinnatõus. 

Märtsis suutsid Ukraina kauglöögidroonid ja varilaevastiku tankerite arestimine väidetavalt halvata umbes 40 protsenti Venemaa naftaekspordi võimekusest.

Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama

Ukraina droonid ründasid ööl vastu teisipäeva Venemaal Samara oblastis asuvat nafta pumbajaama, teatas Ukraina julgeolekuteenistuse SBU esindaja.

Rünnak tabas Prosveti külas asuvat rajatist, mis kuulub Nõukogude ajast pärit Družba naftajuhtme tarneahelasse, vahendas Reuters.

SBU ametniku sõnul puhkes rünnaku järel tulekahju ning esialgsetel andmetel said kahjustada viis toornafta mahutit, millest igaühe maht on 20 000 kuupmeetrit. Reutersil pole õnnestunud neid andmeid sõltumatult kinnitada.

Rünnak toimus ajal, mil Ungari ja Slovakkia ootavad Venemaa nafta transiidi taastamist läbi Ukraina kulgeva juhtme kaudu. Tarned seiskusid jaanuaris, kui naftajuhe sai Vene vägede rünnakus rängalt kahjustada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval eetrisse läinud intervjuus, et pärast taastamistööde lõppu on torujuhe aprilli lõpuks taas töövalmis.

Samara oblasti kuberner teatas, et Ukraina üritas rünnata üht tööstusobjekti ning droonid kukkusid alla mitmes kohas. Ta jättis rünnaku sihtmärgiks olnud rajatise nime täpsustamata.

Venemaa korraldas Sumõle ulatusliku droonirünnaku

Väljaanne Ukrainska Pravda vahendas, et Venemaa korraldas ööl vastu teisipäeva Sumõ linnale ulatusliku droonirünnaku.

"Vaenlane jätkab meie linna ründamist. Kõlas rida plahvatusi. Zaretšnõi linnaosa ühes sisehoovis registreeriti üle viie löögi. Elamute aknad on sisse lennanud, autod põlevad," teatas Sumõ linnapea Artem Kobzar.

Sumõ oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Hrihorov teatas hiljem, et Sumõ linnas sai Vene droonirünnakus vigastada 15 inimest.

"Kannatanute seas on kolm alaealist. Nad toimetati haiglasse, meedikud osutavad vajalikku abi. Enamik öises Vene droonirünnakus kannatada saanutest on eakad," ütles Hrihorov Telegramis.

Zelenski: Donbassist taandumine oleks Ukrainale strateegiline kaotus

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina vägede väljaviimine Donbassi osadest ehk täpsemalt Donetski oblasti aladelt ja väikesest osast Luhanski oblastist oleks vastutustundetu ja tähendaks sõjaväele strateegilist kaotust.

Uudistekanali Ukrinformi andmetel tegi riigipea need märkused teleintervjuus, kui kommenteeris intensiivistunud rahuläbirääkimisi.

"Venelased tahavad, et me tõmbuksime tagasi Luhanski oblastist (Ukraina kontrollib väikest osa oblastist) ja Donetski oblastist. Ilma kahtluseta oleks see meile strateegiliselt kaotus. Strateegiline kaotus relvajõududele. Kindlustused ja kaitseliinid seal kaoksid ja me muutuksime kindlasti nõrgemaks," rääkis Ukraina riigipea.

"Kui meie Ameerika partnerid ütlevad, et saab ehitada uusi kindlustusi, siis saab tõepoolest, aga see võtab aega. Ja miks me peaksime seda tegema? Linnastunud alad on endiselt tugevamad mistahes kaitseliinidest, mida saab ehitada lagedale väljale. Jutt on linnaaladest ja seal elavast umbes 200 000 inimesest. Samuti taganemisest, meie armee moraali nõrgendamisest ja sellest, kui palju inimesi on seal juba hukkunud. Usun, et selline samm oleks täna vastutustundetu," rääkis Zelenski.

President märkis, et telefonikõnedes on Ühendriigid avaldanud soovi jätkata suhtlemist ja läbirääkimisi, kuid Venemaa ei näita samal ajal üles mingit valmisolekut sõda lõpetada.

Ukraina riigipea hindas juba kuu algupoolel, et Vene režiimi juhil Vladimir Putinil tuleks Donbassi täielikuks okupeerimiseks ohvriks tuua 300 000 kuni miljon inimest. Sõltuvalt sellest, kui kaua sõjategevus jätkub.

"Venemaa on kandnud tohutuid kaotusi ja Putinil pole lahinguväljal piisavalt väljaõpetatud inimesi. Vene diktaator püüab leida olukorrast väljapääsu, mis näiks võiduna. Seepärast püüab ta meid diplomaatiliste vahenditega ehk muu hulgas dialoogi kaudu Ühendriikidega Donbassist välja sundida," ütles Zelenski.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

- elavjõud umbes 1 320 310 (+1040);

- tankid 11 884 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 24 429 (+7);

- suurtükisüsteemid 40 478 (+82);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1749 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1350 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 250 463 (+1905) ;

- tiibraketid 4549 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 90 763 (+192);

- eritehnika 4132 (+0);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.