Oluline Vene-Ukraina sõjas kolmapäeval, 22. aprillil kell 19.25:

- Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis;

- Ukraina lükkas ümber Venemaa väited terve Luhanski oblasti vallutamisest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit;

- Ukraina on valmis taastama Venemaa naftatarned Euroopasse.

Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis

Sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Venemaa Samara oblastis süttis Ukraina droonirünnaku tagajärjel naftatöötlemistehas.

Sotsiaalmeedias ilmusid ööl vastu kolmapäeva videod põlengust Samara oblastis Sõzranis asuva naftatehase lähistel.

Syzran, oil refinery attacked pic.twitter.com/Y8ZNNhPJxP

— MAKS 25 (@Maks_NAFO_FELLA) April 22, 2026

Ukraina lükkas ümber Venemaa väited terve Luhanski oblasti vallutamisest

Ukraina Luhanski oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleksii Hartšenko lükkas ümber Venemaa väite, et tema väed on Ida-Ukrainas asuva Luhanski oblasti täielikult oma kontrolli alla võtnud, öeldes, et Moskva poolt on endiselt okupeerimata 14 asulat.

Venemaa kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov teatas teisipäeval, et Vene väed on Luhanski oblasti hõivamise täielikult lõpule viinud. Venemaa kaitseministeerium väitis sama viimati 1. aprillil, vahendas The Kyiv Independent.

Leht tõdes, et Venemaa okupeerib praegu küll suurema osa oblastist, kusjuures Luhanski linna ja oblastivalitsust kontrollivad Kremli poolt määratud käsilased. Kuid väike maatükk Luhanski oblasti läänepiiril pole endiselt Moskva käes.

Hartšenko ütles kolmapäeval The Kyiv Independentile, et osa Luhanski oblastist on endiselt Ukraina relvajõudude kontrolli all, kes pole seal juba pikka aega positsioone kaotanud. Hartšenko sõnul ei ole Venemaa kontrolli all 14 Luhanski oblasti asulat. Need külad ja linnad on kas aktiivsete lahingute tallermaa, hallis tsoonis või jäävad Ukraina kontrolli alla.

"(Venemaa) vajab 9. maiks (Venemaa võidupüha tähistamiseks) lahinguväljal olulisi võite. Aga neid pole. Seepärast püüavad sissetungijad soovmõtlemist reaalsusena esitleda," ütles Hartšenko.

Hartšenko lisas, et Ukraina väed paiknevad Novojehorivka ja Hrekivka piirkondades.

Ukraina 3. üksiku rünnakbrigaadi pressiesindaja Oleksandr Borodin ütles samuti 21. aprillil Interfax-Ukrainale antud kommentaaris, et Hartšenko mainitud piirkonnad ja Nadija küla jäävad Ukraina kontrolli alla vaatamata pidevatele Venemaa pealetungioperatsioonidele ja suurtele kaotustele sõjaväelaste ja varustuse seas. "Seetõttu ei ole Venemaa väited tõesed," ütles Borodin.

Sõjategevust jälgiva meediakanali DeepState 20. aprilli andmed näitasid samutoi, et need asulad ei ole vallutatud.

Luhanski oblast on osa Ukraina Donbassist ja üks neljast oblastist, mille Venemaa Föderatsioon on enda omaks kuulutanud. Vene väed on okupeerinud Luhanski oblastit alates 2014. aasta Donbassi sissetungist. 2002. aasta septembris kuulutas Venemaa ebaseaduslikult Luhanski koos Donetski, Hersoni ja Zaporižžja oblastitega annekteerimise.

Venemaa nõuab jätkuvalt, et Ukraina viiks väed kogu Donbassi piirkonnast välja, sealhulgas aladelt, mida Kiiev endiselt kontrollib. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles 1. aprillil, et president Volodõmõr Zelenski peaks otsustama piirkonna loovutamise "juba täna". Nõudmine esitati päev pärast seda, kui Zelenski ütles, et Venemaa andis Kiievile kaks kuud aega oma vägede Donbassist väljaviimiseks või seisab silmitsi täiendavate tingimustega USA vahendatud rahuläbirääkimistel, mis on Iraani jätkuva sõja tõttu takerdunud.

Ukraina on valmis taastama Venemaa naftatarned Euroopasse

Ukraina on parandanud kahjustada saanud Družba naftajuhtme, mida mööda tuleb Vene nafta Euroopasse.

Üks Kiievi ametnik kolmapäeval ütles kolmapäeva lõuna paiku, et Ukraina taasavab Družba naftajuhtme mõne tunni jooksul.

Naftajuhe on olnud vastasseisu keskmes Ungari ja Slovakkia, mis endiselt selle kaudu Vene naftat impordivad ning Ukraina ja Euroopa Liidu vahel.

Kiiev saab alustada Vene nafta pumpamist kahele Euroopa Liidu riigile kohe, kui saabub ametlik taotlus, ütles allikas Kiievist AFP-le.

Ungari ametist lahkuv peaminister Viktor Orbán pidurdas Ukrainale hädavajalikku 90 miljardi euro suurust laenu, kasutades seda survevahendina, et sundida Kiievit tarneid taastama.

Tema kaotust selle kuu alguse valimistel peeti sammuks, mis sillutab tee raha vabastamisele.

Ukraina teatel sai naftajuhe kahjustada jaanuari lõpus Venemaa rünnakute tagajärjel.

Kiiev oli lubanud selle parandada, kuid Zelenski hoiatas teisipäeval, et Moskva üksused võivad torujuhet uuesti rünnata.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

- elavjõud umbes 1 321 450 (+1140);

- tankid 11 885 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 24 436 (+7);

- suurtükisüsteemid 40 516 (+38);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1749 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1350 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 251 489 (+1026) ;

- tiibraketid 4549 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 90 925 (+162);

- eritehnika 4132 (+0);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.