Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 27. märtsil kell 20.50:

- Meedia: Ust-Luga sadamat tabas järjekordne Ukraina droonirünnak;

- Meedia: droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast;

- Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga;

- Venemaa keelab alates 1. aprillist bensiiniekspordi;

- New York Post: Ukraina hävitas nelja päevaga üle 6000 Vene sõduri;

- Kallas ja EL-i välisministrid külastavad teisipäeval Kiievit;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit.

Meedia: Ust-Luga sadamat tabas järjekordne Ukraina droonirünnak

Sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Ukraina ründas kolmandat ööd järjest Leningardi oblasti energiataristut. Sotsiaalmeedias levivad videolõigud, mis näitavad, et Ust-Luga sadamat tabas taas Ukraina droonirünnak. 

Ukrainian attack drones reportedly managed to hit Russia's major Baltic oil export terminal at the port of Ust-Luga again tonight. pic.twitter.com/XdVqI2VSoQ

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) March 26, 2026

Viimased rünnakud toimusid pärast seda, kui Ukraina tabas 25. märtsil Ust-Luga sadamat ja Viiburis asuvat Venemaa sõjalist jäälõhkujat. Neljapäeval andsid ukrainlased aga löögi Leningradi oblastis Kiriši linnas asuvale naftatöötlemistehasele Kinef. 

Sotsiaalmeedias levivad veel väited, et Ust-Luga sadamas puhkesid rahutused. Väidetavalt ei lubatud töölistel, kellest enamik on migrandid, vahetusi teha. Piirkonda saadeti turvatöötajad, protestid jätkusid ka reede hommikul.

Russian media outlets are circulating a video purportedly showing a riot at the port of Ust-Luga last night.

The workers, most of whom are migrants, were not allowed to start their shift—and all hell broke loose. A clash broke out with terminal security, during which a security… pic.twitter.com/crohTfT8rj

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) March 27, 2026

Meedia: droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast

Meedias levivad väited, et Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi linnas asuvat tööstustsooni. Piirkond asub Ukraina piirist umbes 950 kilomeetri kaugusel. Piirkonnas asub Venemaa üks suurimaid keemiatehaseid.

Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga

USA välisminister Marco Rubio ütles reedel, et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kommentaar, et USA pakub julgeolekugarantiisid tingimusel, et Kiiev loovutab Donbassi piirkonna, on vale. Samas pidas ta võimalikuks Kiievile mõeldud relvade ümbersuunamist, et toetada Washingtoni rünnakut Iraani vastu.

Zelenski väitis ühes hiljutises intervjuus, et Ameerika Ühendriigid survestavad Ukrainat loovutama Venemaale, mis alustas täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu rohkem kui neli aastat tagasi, riigi idaosas asuvat Donbassi regiooni enne Kiievile sõjajärgsete julgeolekugarantiide andmist.

"See on vale," ütles Rubio ajakirjanikele, kui temalt Zelenski märkuste kohta küsiti. "Ma nägin, et ta seda ütles, ja on kahetsusväärne, et ta nii väitis, sest ta teab, et see ei ole tõsi," ütles Rubio Pariisis pärast G7 riikide välisministrite kõnelusi.

"Talle öeldi endastmõistetavat: julgeolekugarantiid ei hakka kehtima enne sõja lõppu, sest vastasel juhul tähendaks see (Ameerika Ühendriikide – toim.) sõtta sekkumist," lausus Rubio. "Seda ei seatud sõltuvusse territooriumi loovutamisest. Ma ei tea, miks ta selliseid asju räägib. See ei ole tõsi," lisas ta.

Rubio sõnul edastas USA Kiievile ainult Venemaa seisukoha Donbassi kohta: kui Ukraina võimud järeleandmisi ei tee, jätkub konflikt. Rubio rõhutas, et antud juhul on otsus Kiievi teha ja Washington tegutseb vaid vahendajana.

Zelenski ründamine oli eriti silmatorkav, kuna see tuli Rubiolt, endiselt karmisõnaliselt senaatorilt, keda on laialdaselt peetud Ukraina teema häälekamaks toetajaks võrreldes nii mõnegi teise poliitikuga vabariiklasest presidendi Donald Trumpi lähikonnas.

Eelmise aasta veebruaris levis sotsiaalmeedias stseen, kus Rubio istus tusaselt Ovaalkabinetis, samal ajal kui Trump ja asepresident JD Vance sarjasid Zelenskit, nimetades teda USA abi eest tänamatuks.

Hiljuti on Trump taas Zelenskit kritiseerinud, öeldes, et Ukraina president peab leppima kompromissidega ning pannes teda Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga võrreldes ebasoodsasse valgusesse.

Rubio sõnul on Ameerika Ühendriigid avatud Ukrainale mõeldud abi ümberkorraldamisele pärast seda, kui USA ja Iisrael alustasid Iraani ründamist.

"Midagi pole veel ümber suunatud, kuid see võib juhtuda," ütles Rubio. "Kui Ameerika midagi vajab ja see on Ameerika oma, siis jätame selle eelkõige Ameerikale."

Samas lisas ta, et seni pole muudatusi tehtud niinimetatud Ukraina prioriteetsete vajaduste nimekirjas (PURL) – see on pärast Trumpi naasmist loodud NATO algatus, mille raames Euroopa liitlased rahastavad Ukraina taotletud relvastust, mis ostetakse Ühendriikidest.

Venemaa keelab alates 1. aprillist bensiiniekspordi

Venemaa keelab alates kolmapäevast täielikult bensiiniekspordi.

Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak andis energeetikaministeeriumile korralduse valmistada ette õigusaktid bensiiniekspordi täielikuks keeluks alates 1. aprillist, teatas uudisteagentuur Reuters Vene valitsuse ametlikule infole viidates.

Varem olid mitmed infoallikad, kes olid kursis Novaki ja Vene naftakompaniide juhtide reede õhtul toimunud kohtumisega, öelnud uudisteagentuurile Interfax, et alates 1. aprillist on kavas kehtestada bensiini ekspordi keeld kõigile turuosalistele. Praegu kehtib keeld ainult mittetootjatest vahendajatele.

Allikate sõnul keelu kestust ei arutatud. Üks Interfaxi allikatest viitas sellele, et keelu pikkuseks võib olla kuni kolm kuud. Vene riiklik uudisteagentuur TASS oli varem teatanud, et keeld jääb kehtima 31. juulini.

Venemaa on korduvalt kehtestanud bensiini ja diislikütuse ekspordile piiranguid, et ohjeldada kütusehindade tõusu ja hoida ära siseriiklikku puudujääki.

Bensiiniekspordi praeguse keelu võivad olla tinginud Ukraina äsjased edukad õhurünnakud Venemaa energiataristule, mistõttu võib riiki ähvardada bensiininappus.

New York Post: Ukraina hävitas nelja päevaga üle 6000 Vene sõduri

Ukraina on suutnud tänu sõjalistele uuendustele tõrjuda Vene vägede massilisi rünnakuid ja likvideerinud nelja päeva jooksul üle 6000 sissetungija, kirjutas neljapäeval väljaanne New York Post.

Artiklis märgitakse, et hoolimata karmist talvest ja Venemaa rekordilistest rünnakutest suutis Ukraina peatada inimlaine taktikat kasutavate Vene vägede edasitungi.

Eelkõige hävitati eelmisel nädalal Šandrõholove küla lähedal 500-pealine Vene jalaväelaste rühm, mis oli varustatud kümnete soomukitega.

Väljaande teatel likvideeris Ukraina selle ründeüksuse miinide, miinipildujate, suurtükitule ja droonide abil – ilma ühtegi sõdurit eesliinile saatmata.

Väljaanne illustreeris artiklit fotodega Ukraina maapealsest robotkompleksist Lut ja droonipüüdjast P1-Sun.

Venemaa seisab silmitsi raskustega katsetes murda läbi niinimetatud kindluste vööndist Donetski oblastis ning ekspertide hinnangul on selle vallutamine 2026. aastaks ebatõenäoline, kuigi sissetungijad võivad märkimisväärsete kaotuste hinnaga saavutada üksikuid taktikalisi edusamme.

Ukraina võimele Venemaa pealetungile vastu seista on artikli hinnangul kaasa aidanud nende sõjaaja innovatsioon mehitamata õhusõidukite valdkonnas, aga ka vaenlase droonide tõrjumise tehnoloogia.

"Nende innovatsioonitase on lihtsalt uskumatult kõrge," ütles USA kosmosejõudude kindralleitnant Stephen Whitney teisipäeval USA kongressis kõneledes.

Kallas ja EL-i välisministrid külastavad teisipäeval Kiievit

Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaia Kallas ning EL-i liikmesriikide välisministrid külastavad teisipäeval Kiievit, et avaldada Ukrainale toetust, teatas Ukraina välisminister Andri Sõbiha reedel.

"31. märtsil on meil hea meel tervitada Kiievis ministrite kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Kaia Kallast ning Euroopa Liidu liikmesriikide välisministreid. Sellel kuupäeval on sümboolne tähendus. Me tähistame Butša tragöödia aastapäeva ja kinnitame oma otsustavust võtta Venemaa kurjategijad vastutusele nende ja teiste julmuste eest," kirjutas Sõbiha sotsiaalmeedias.

Kohtumise teemadeks on EL-i toetus Ukrainale, surve suurendamine Venemaale ning rahu saavutamisele ja pikaajalise stabiilsuse tagamisele suunatud jõupingutused Euroopas.

Minister tänas Kallast ja tema kolleege EL-i liikmesriikidest kutse vastuvõtmise eest.

Kallas rõhutas oma kommentaaris, et Euroopa välisministrid saabuvad Kiievisse ühtse positsiooniga Ukraina toetamiseks ja selge solidaarsussignaaliga.

"Venemaa tuleb oma sõjakuritegude eest vastutusele võtta. Vastutus on õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks vajalik tingimus," ütles Kallas.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 293 170 (võrdlus eelmise päevaga +1000);

- tankid 11 808 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 24 287 (+9);

- suurtükisüsteemid 38 863 (+68);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1700 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1337 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 200 611 (+2222);

- tiibraketid 4491 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 85 569 (+217);

- eritehnika 4100 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.