Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 25. märtsil kell 17.50:

- Zimbabwe teatel on Ukraina rindel hukkunud 15 Vene poolel sõdinud riigi kodanikku;

- Ukraina teatel sai Venemaa sõjaline jäälõhkuja Läänemerel droonirünnakus kahjustada;

- Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat;

- Venemaa ründas öösel Sumõ ja Poltava oblastit;

- Teisipäeval hukkus Ukrainas Venemaa droonirünnakutes kaheksa inimest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit.

Zimbabwe teatel on Ukraina rindel hukkunud 15 Vene poolel sõdinud riigi kodanikku

Zimbabwe teatas kolmapäeval, et Venemaa poolel sõdides on Ukrainas hukkunud 15 riigi kodanikku. Zimbabwe on järjekordne Aafrika riik, mis kinnitab oma kodanike hukkumist rindejoonel.

Informatsiooniminister Zhemu Soda ütles pressikonverentsil, et need 15 inimest meelitati teenistusse pettusega. Ta nimetas toimunut inimkaubanduseks. Soda sõnul kasutasid värbajad zimbabwelaste värbamiseks ühe meetodina sotsiaalmeediat.

Venemaa saatkond Harares keeldus juhtunut kommenteerimast.

Teated Aafrika meestest, keda meelitatakse Venemaale tööpakkumistega, kuid kes satuvad hoopis Ukraina rindele, on muutunud sagedaseks. See on tekitanud pahameelt sellistes riikides nagu Keenia, Ghana ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

Hukkunute ja värvatute perekonnad nõuavad valitsustelt otsustavamaid samme meeste kojutoomiseks. Aafrika riikide valitsused on aga olnud ettevaatlikud, vältides Moskva ärritamist ja avalikku poolevalimist konfliktis.

Minister Soda lisas, et Ukrainast on naasnud veel 16 zimbabwelast, kes saavad arstiabi.

Keenia on teatanud, et Venemaa poolel sõdimiseks on värvatud üle 1000 keenialase. Selle kuu alguses toimunud visiidil Venemaale ütles Keenia välisminister, et Moskvaga saavutati kokkulepe, mille kohaselt Keenia kodanikke enam teenistusse ei võeta.

Venemaa ametivõimud on eitanud Aafrika kodanike ebaseaduslikku värbamist sõjaväkke.

Ukraina teatel sai Venemaa sõjaline jäälõhkuja Läänemerel droonirünnakus kahjustada

Ukraina relvajõudude peastaabi teate kohaselt kahjustasid Ukraina üksused kolmapäeva öösel toimunud rünnaku käigus Viiburi sadamas Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkujat.

Tegemist on esimese teadaoleva eduka löögiga Vene sõjalaevale Läänemerel, peaaegu 1000 kilomeetri kaugusel Ukraina territooriumist.

Peastaabi andmetel tabati Venemaa FSB piirivalveteenistuse patrull-jäälõhkujat Pruga, mis seisis rünnaku hetkel Viiburi laevatehases. Telegramis avaldatud fotodel on näha valget laeva, mis on teiste sadamas seisvate suuremate aluste vahel kreeni vajunud.

Patrull-jäälõhkuja Pruga kuulub laevaklassi Projekt 23550. Peastaabi selgitusel on sellised alused suutelised tegutsema nii jäälõhkujana kui ka tavalise sõjalaevana. Vene merendusväljaande Paluba andmetel maksab üks selline laev umbes 18 miljardit rubla (ligikaudu 222 miljonit dollarit).

Löök oli osa Ukraina ulatuslikust droonirünnakust Venemaa territooriumile.

Viiburi on ajalooline sadamalinn Leningradi oblasti põhjaosas, mille Nõukogude Liit annekteeris Soomelt pärast teist maailmasõda. Leningradi oblasti kuberneri Aleksandr Drozdenko sõnul sai lisaks sadamale pihta ka üks kesklinna elumaja.

Teisel pool Soome lahte asuvas Ust-Luga sadamalinnas sai kahjustada ka Venemaa üks suurimaid gaasiterminale.

Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist on Musta mere laevastik langenud korduvalt Ukraina õhu- ja meredroonide ning tiibrakettide rünnakute alla. 

Kuna Ukraina suudab nüüd korraldada tõhusaid droonirünnakuid üha sügavamale Venemaa territooriumile, võivad sihikule sattuda nii Venemaa Balti laevastik kui ka varilaevastiku naftatankerid. Viimastest said kaks kahjustada mullu septembris Leningradi oblastis toimunud rünnakus.

Varem, 2024. aasta aprillis, sai kahjustada Balti laevastiku raketikorvett Serpuhhov, kuid toona oli põhjuseks kohalik sabotaaž, mitte kaugmaa droonilöök.

Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat

Sotsiaalmeedias levivad väited, et piirkonnas põleb Novateki gaasirajatis. Ka Venemaa võimud teatasid kolmapäeva hommikul, et Ukraina rünnakud põhjustasid tulekahju Venemaa loodeosa suures sadamas.

"Ust-Luga sadamas on tulekahju kontrolli alla saamisel," ütles Venemaa Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko

Drozdenko ei täpsustanud, millist sadama osa rünnati. See on Venemaa ekspordi, sealhulgas väetiste, nafta ja kivisöe, oluline sõlmpunkt.

Esmaspäeval ründas Ukraina Loode-Venemaal Soome piiri lähedal asuvat Primorski sadamat, põhjustades seal põlengu.

Lõuna pool asuvas Belgorodi oblastis teatas kuberner Vjatšeslav Gladkov kolmapäeval, et Ukraina raketirünnaku järel on teatatud elektri- ja veekatkestustest.

"Energiataristu rajatistele on tekitatud tõsist kahju," teatas Gladkov.

Vene armee väitis hiljem, et tulistas alla 389 Ukraina drooni. Sõjaväe teatel olid peamisteks sihtmärkideks Ukrainaga piirnevad Venemaa piirkonnad ning Moskva ja Leningradi oblasti loodeosa.

Sotsiaalmeedias levivad väited, et löögi alla jäi ka Leningradi oblastis asuv Viiburi sadam. Väidetavalt rünnati seal patrull-laeva Purga, millel on jääklass.

Venemaa ründas öösel Sumõ ja Poltava oblastit

Väljaanne Ukrainska Pravda teatas, et Venemaa ründas 25. märtsi öösel droonidega Sumõ ja Poltava oblastit.

Sumõ oblastis tabas Vene droon Kovpakovski rajoonis asuvat eravaldust. Esialgsete andmete kohaselt ei saanud rünnaku tõttu ükski inimene vigastada.

Poltava oblastis kahjustasid Vene droonid elamuid.

"Vaenlase droonide allakukkumise tagajärjel said Mõrhorodi rajoonis kahjustada elamud ja kõrvalhooned. Puhkesid tulekahjud. Riikliku eriolukorra teenistuse üksused tegelevad juba rünnaku tagajärgede likvideerimisega. Praeguse seisuga inimohvreid ei ole," teatas kolmapäeva varahommikul Poltava oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Vitali Djakivnõtš.

Teisipäeval hukkus Ukrainas Venemaa droonirünnakutes kaheksa inimest

Ukraina ametnike sõnul saatis Venemaa 24 tunni jooksul Ukrainasse ligi 1000 drooni, korraldades ühe oma seni suurima päevase rünnaku.

"Rünnaku ulatus teeb täiesti selgeks, et Venemaal pole tegelikku kavatsust seda sõda lõpetada," ütles president Volodõmõr Zelenski igapäevases pöördumises, lubades, et Ukraina vastab kindlasti igale rünnakule.

Ukraina õhujõudude pressiesindaja ütles AFP-le, et tegemist oli ühe suurima päevase rünnakuga Ukraina vastu.

"Nii suures ulatuses on see põhimõtteliselt esmakordne. Ma ei mäleta, et nii suure hulga droonidega oleks varem päeval rünnatud," ütles pressiesindaja Juri Ihnat.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 290 960 (võrdlus eelmise päevaga +1220);

- tankid 11 806 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 24 274 (+3);

- suurtükisüsteemid 38 746 (+51);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1696 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1336 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 196 351 (+2459);

- tiibraketid 4491 (+23);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 85 151 (+196);

- eritehnika 4098 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.