"841 inimesele on saadetud kiri. Välja ilmusid inimesed, kes polnud midagi kuulnud ega näinud, ja alles siis, kui neile enam pensioni ei makstud, saavad nad aru, et midagi on valesti. Siis nad helistavad. Miks mulle pensioni ei maksta? Me ütleme neile: teil pole elamisluba. Nad küsivad: kus on minu elamisluba? Me ütleme: te peaksite seadust järgima," rääkis PMLP juht Maira Roze pühapäeval Läti Televisiooni saates "De Facto".

Immigratsiooniseaduse 2024. aasta muudatustega sai nende 841 Venemaa kodaniku jaoks läbi elamisloa taotluse esitamise tähtaeg. PMLP saadetud kirjas teatatakse neile, et neil on Lätist lahkumiseks aega 13. oktoobrini, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.lv..

Otsuse taga on Läti seimis kolm aastat tagasi vastu võetud immigratsiooniseaduse muudatused, mis muude tingimuste hulgas nõuavad Venemaa kodanikelt, kes olid varem Läti kodanikud või mittekodanikud, riigikeele oskuse tõestamist. 2023. aastal sooritas testi A2-tasemel 46 protsenti vastanutest.

Peagi pärast seda muudeti seadust uuesti, võimaldades taotlejatel keelt õppida ja keeleeksami sooritada kahe aasta jooksul. PMLP juhi sõnul on selles grupis 3871 inimest, kelle jaoks säilitati selleks perioodiks kõik sotsiaalsed garantiid. Samas lõppeb kaheaastane tähtaeg neile lähikuudel.

PMLP andmetel lõpeb pikendatud periood enamiku Venemaa kodanike jaoks, kes peaksid keeletesti uuesti sooritama ja turvakontrolli läbima, järgmise aasta esimesel poolel. Jaanuaris lõpeb see 410 inimesel, veebruaris 462-l, märtsis 821-l, aprillis 1158-l ja mais 548-l.

Kokku mõjutasid immigratsiooniseaduse esimesed muudatused 25 300 Venemaa kodanikku. Enamik neist – 16 000 – said Euroopa Liidu alalise elamisloa. Umbes tuhat inimest said tähtajalise elamisloa, enamasti perekonna taasühinemise alusel, harvemini töötamise alusel. 2600 inimest lahkus iseseisvalt.

Seni on Läti võimud riigist välja saatnud kümme inimest. Sellistel juhtudel lubatakse Vene kodanikul oma asjad kaasa võtta ja kokkuleppel Venemaa poolega viiakse ta piirile või lubatakse tal välja lennata.

Lisaks keeleeksamile läbivad kõik Venemaa kodanikud turvakontrolli. Viimase kahe aasta jooksul on Läti julgeolekuteenistused tuvastanud 327 Venemaa kodanikku, kellele on keeldutud elamisloa andmisest, kuna nad kujutavad endast potentsiaalset ohtu Läti riigi julgeolekule. Veel seitse Venemaa kodanikku, keda immigratsiooniprotseduuride muudatused mõjutasid, kanti riikliku julgeolekuteenistuse soovitusel nn musta nimekirja.