USA välisministeerium on korduvalt kritiseerinud ICC otsust anda eelmisel aastal välja vahistamismäärused Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja endise kaitseministri Yoav Gallanti suhtes, keda süüdistades sõjakuritegudes ning inimsusevastastes kuritegudes.

Inimõigusorganisatsioonid Al Haq, Al Mezan Inimõiguste Keskus ja Palestiina Inimõiguste Keskus palusid ICC-l uurida 2023. aasta Gazas toimunud Iisraeli õhurünnakuid.

"Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jätkuvad tegevused loovad ohtliku pretsedendi kõikidele riikidele ning me rakendame aktiivselt meetmeid tegevustele, mis ohustavad meie riiklikke huve ja rikuvad Ameerika Ühendriikide ning meie liitlaste, sealhulgas Iisraeli suveräänsust," teatas välisministeerium avalduses.

Nii USA kui ka Iisrael ei ole ICC liikmed ega tunnusta selle jurisdiktsiooni.

Sotsiaalmeedias avaldatud teates nimetas Al-Haq sanktsioone kuritegelikuks ja ebademokraatlikuks. "Kui maailm liigub Iisraeli suhtes sanktsioonide ja relvaembargode kehtestamise suunas, siis töötab selle liitlane USA selle nimel, et hävitada Palestiina institutsioone, mis töötavad väsimatult selle nimel, et tagada Iisraeli vastutusele võtmine massiliste kuritegude eest," kirjutas organisatsioon.

Trumpi administratsioon on astunud mitmeid samme ICC ja Palestiina ametnike karistamiseks, kes on seotud Iisraeli tegevuse uurimisega Gazas.

Eelmisel nädalal teatas USA välisministeerium sanktsioonidest Palestiina Omavalitsuse (PO) ja Palestiina Vabastusorganisatsiooni vastu, kuid ei täpsustanud, kas PO juhid saavad osaleda ÜRO Peaassambleel New Yorgis.

Veebruaris keelas USA ICC peaprokurör Karim Khanil riiki sisenemise ja ärisuhted USA-ga ning juunis kehtestasid Ühendriigid sanktsioonid neljale ICC kohtunikule, kes on seotud uurimisega. Märtsis teatas USA välisministeerium sanktsioonidest ÜRO inimõiguste nõukogu kõrge ametniku vastu, kes kutsus Rahvusvahelist Kriminaalkohust menetlema ettevõtteid ja ettevõtete juhte, kes on seotud Iisraeli valitsusega.

Sanktsioonide kehtestamine kutsus esile terava kriitika inimõigusorganisatsioonide poolt, sealhulgas Amnesty Internationalilt, kes nimetas seda "rünnakuks kogu Palestiina inimõiguste liikumise vastu".

Human Rights Watchi rahvusvahelise õiguse direktor Liz Evenson kutsus ICC liikmesriike üles vastu astuma "USA kasvavatele pingutustele takistada ülemaailmset õigusriiki ja inimõiguste kaitsjate tööd".

"Trumpi administratsiooni sanktsioonid kolmele laialdaselt tunnustatud Palestiina inimõiguste organisatsioonile on julm ja kättemaksuhimuline katse karistada neid, kes seisavad tõsiste kuritegude ohvrite eest," ütles Evenson.