Valitsus tegi juba veebruaris otsuse loobuda plaanist korraldada kevadel meretuuleparkidele vähempakkumine, mille kulu olnuks riigile aastate jooksul kuni 2,6 miljardit eurot. Aprillis kaotas kehtivuse ka selleks saadud riigiabiluba Euroopa Komisjonilt.

Veebruaris ütles toonane kliimaminister Yoko Alender, et kui Eesti saab Euroopast uue riigiabiloa, võiks kliimaministeerium tulla meretuule vähempakkumisega välja 2026. aasta alguses.

Nüüdseks on selge, et vähemalt meretuuleenergiale mingit vähempakkumist ei tule. Kuigi meretuuleparkide arendajad pole püssi põõsasse visanud, on vähempakkumisest loobumisel juba konkreetsed tagajärjed.

Vaid päev enne veebruaris valitsuse poolt tehtud otsust oli Enefit Green teatanud, et hakkab arendama Liivi lahe meretuuleparki rahvusvahelise investeerimisettevõttega Sumitomo Corporation ning et lepingu järgi müüakse Sumitomole 50 protsenti Liivi lahe meretuulepargi projektiettevõttest Liivi Offshore.

Augustis toimus kõik peegelpildis: energeetika- ja kliimaminister Andres Sutt ütles pärast kohtumist Eesti energiaettevõtete ja tuuleenergia assotsiatsiooniga, et meretuuleparke ei rajata tulevikus vähempakkumisega skeemiga; päev hiljem teatasid Enefit Green ja Sumitomo, et lõpetavad koostöö.

Enefit Green ütles pressiteates, et praegune turuolukord ei paku investoritele vajalikku kindlust, et valmistada ette mitme miljardi euro suurust investeeringut suuremahulisse meretuuleenergia tootmisesse.

Enefit Greeni juht Juhan Aguraiuja ütles ERR-ile, et välisinvestoritega on selline lugu, et nende jaoks on oluline riigiaparaadi usaldusväärsus.

"Välisinvesteeringute kaasamiseks on määrava tähtsusega riigiaparaadi tõhusus, läbipaistvus ja ettenähtavus – need loovad usaldusväärse ärikeskkonna. Kui suudame siin edukad olla, hoiame olemasolevaid investoreid ja toome juurde uusi," lausus ta.

Koos Norra ettevõtte Deep Wind Offshore'i ja prantslaste Valoremiga Saaremaa läänerannikule meretuuleparki kavandava Sunly Eesti tegevuste juht Klaus Pilar ütles ERR-ile nende partnereid pole riigi otsused ümber mõtlema pannud.

"Tuul Energy's ei näe me praegu välispartnerite huvi langust, vaid pigem ollakse äraootaval seisukohal. Töötame jätkuvalt ühiselt projekti realiseerumise nimel," lausus ta.

Tuul Energy merepargi võimsuseks on planeeritud umbes 1000 megavatti ning toomise alguseks aasta 2033.

Arendajad oma projekte seisma ei pane

Enefit Greenil on kaks meretuulepargi projekti: lisaks 1000-megavatisele Liivi meretuulepargile, mis plaanide järgi peaks valmima 2030, on kavas 1100-megavatine Loode-Eesti meretuulepark, mis peaks tootmist alustama pärast 2030. aastat.

Minister Suti sõnum, et riik meretuuleparke toetama ei hakka, polnud ootamatu ja ei muutnud ka Enefit Greeni plaane, sest Eestis on endiselt energiadefitsiit ja suur sõltuvus välisühendustest ning kuniks defitsiit püsib niivõrd kõrge, näeb Enefit Green meretuult olulise osana lahendusest, ütles Aguraiuja.

"Ühe meretuulepargi projektiga on võimalik katta märkimisväärne osa Eesti elektriimpordist, pakkudes samas märksa suuremat ja ühtlasemat tootmisvõimsust kui maismaaprojektid," lausus ta.

Ka Saare-Liivi tuulepargi (planeeritud võimsus 1200 megavatti, töös alates 2030) arendaja Utilitas Windi juht Rene Tammist ütles ERR-ile, et meretuuleenergial on tulevikus Eesti energiasüsteemis kandev roll, sest see on sisuliselt ainus elektritootmise viis, mida on võimalik kiiresti ja mõistliku hinnaga rajada.

Kuid ka Tammisti sõnul peab riik leidma lahenduse investeerimiskindluse tagamiseks. "Tähtis on, et need sammud toetaksid erainvestorite püsivat huvi Eesti tuuleenergia sektori vastu ja tugevdaksid usaldust riigi vastu," lausus ta.

Aguraiuja sõnul peab Eestis selgeks rääkima, kui suures mahus oleme valmis toetuma väljaspool Eestit toodetud elektrienergiale ning seejärel, kuidas elektrit Eestis vajalikus mahus toodetakse. Juhitav võimsus on oluline komponent varustuskindluse tagamiseks, taastuvenergia on jällegi odavam, ning kui võrrelda meretuult näiteks tuumaenergiaga, siis viimase jõudmine Eestisse võtab kauem aega meretuuleparkide rajamisest, märkis ta.

"Võrreldes maismaatuulega võimaldab meretuul saavutada oluliselt kõrgema keskmise võimsusteguri ja toota stabiilsemalt," lisas Aguraiuja.

Vähempakkumise asemel riigi garantii?

Kuigi vähepakkumise ärajäämine polnud üllatus, pole selles ka midagi positiivset: ükski meretuuleparkide arendaja pole küll öelnud, et nad loobuks oma projektist, aga tõenäoliselt tähendab see projektide venimist.

Et tegu on kallite projektide, on investoritel vaja suuremat kindlust kui väiksemate projektide puhul ning vähempakkumine oleks kindlasti olnud motivatsiooniks, ütles Aguraiuja.

"Vähempakkumine on mehhanism, mida paljud riigid on edukalt kasutanud nii juhitavate kui juhitamatute võimsuste turule toomiseks, sest suurprojektidel on sarnased riskid ja ebakindlused. See formaat oleks võimaldanud tihedas konkurentsiolukorras soodsaimat hinda pakkunud projektil kiiremini ehitusse jõuda," märkis ta.

Riigil on plaanis meretuuleparkide arendajaid siiski mingil moel toetada. Minister Sutt ütles, et praegu töötab ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus välja finantsgarantiisid. Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga on öelnud, et tegemist oleks garantii või käenduse või mingi laenuinstrumendiga.

Aguraiuja sõnul on veel vara hinnata, kas sellest oleks abi. "Oleme valmis ministeeriumit selle ettevalmistamisel toetama ja oleme soovitanud kaasata ka finantseerijaid," ütles ta.

Pilar ütles, et Sunly toetab riigipoolse finantsgarantiide süsteemi loomist meretuuleparkidele.

"See võimaldaks potentsiaalselt suuremat kindlustunnet nii elektritootjale kui ka elektri võimalikule tööstustarbijale," lausus ta.

Aguraiuja ei nõustu samas, et vähempakkumisest loobumine tähendaks seda, et Eestisse meretuuleparke ei rajatagi.

"Fundamentaalsed eeldused ei ole muutunud – Baltikumis on jätkuvalt märkimisväärne elektrienergia defitsiit ja sõltuvus välisühendustest naaberriikidega. Sellel kümnendil olulist paranemist oodata ei ole, sest vajadus uute tootmisvõimsuste järele on suurem kui suutlikkust maismaale planeerida- ja ehitada," lausus ta.

Samas võib see tähendada, et meretuuleparkide projektid tehakse küll valmis, kuid ehitamine jääb ootele. Aguraiuja sõnastas selle nii, et "küpsed meretuuleparkide projektid jätavad riigile mõneks ajaks olulise võimaluse varustuskindluse ja konkurentsivõime tugevdamiseks".

Tammist ütles, et "Utilitas panustab seni omalt poolt projektide arendamisse". 

Meretuuleparkide vähempakkumise plaani pole ka enam Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2035 uuemas versioonis.

Maatuule vähempakkumine ikka plaanis

Kuigi asekantsler Uiga ütles juulis, et praeguseks on jõutud tõdemuseni, et vähempakkumisepõhine mudel suuremahuliste energeetikaprojektide jaoks ei sobi ja see ei käi üksnes meretuuleparkide, vaid ka teiste projektide kohta, siis maatuuleparkide vähepakkumine on ikkagi plaanis.

Ometi on ka selle tingimuste kinnitamine valitsuse poolt korduvalt edasi lükkunud.

Kliimaministeeriumist öeldi ERR-ile, et ministeerium on vastavad dokumendid volituse saamiseks valitsusele saatnud ning kohe, kui valitsus need ka heaks kiidab, saab vähempakkumise välja kuulutada. Koalitsioonileppes on kirjas, et tähtaeg on käesoleva aasta kolmas kvartal, lisati.

Vähempakkumine kavandatakse välja kuulutada 1 teravatt-tunni tuuleenergia mahule, mida on aktiivse pakkumise korral võimalik suurendada kuni 2 teravatt-tunnini. Tootmisega tuleb alustada hiljemalt 31. detsembril 2029. Toetuse periood on 12 aastat alates käivitamisest ning toetuse ülemmäär 20 eurot megavatt-tunni kohta.