"See raadiosaade toob meid ühe huvitava fenomeni juurde - erakondade ja poliitikute mullis olemine," rääkis Samost, pidades silma Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liidrite igapühapäevast esinemist TRE-raadios. "Suheldakse ainult enda toetajatega, inimestega, kes on nagunii juba "õigel" poolel. See pole üldse ainult EKRE teema, kes on võib-olla kõige uuem selles seltskonnas. Sama moodi on käitunud ka sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, Isamaa, võib-olla ka Keskerakond," tõdes ta.

"Räägitakse avalikult mingeid sõnumeid, mis on mõeldud oma toetajatele, jättes arvestamata - vaadates erakondade reitinguid - üle kahe kolmandiku valijaid, kes ei kuulu nende toetajate hulka, kuid kes sellele vaatamata neid sõnumeid kuulevad ja omal viisil nendest aru saavad," jätkas Samost.

Teine saatejuht Toomas Sildam tõi selle näiteks Jüri Ratase esimeses valitsuse ministri Mihhail Korbi juhtumi, kes Haapsalus erakonna toetajatele esinedes ütles, et tema hinnangul ei peaks kuuluma NATO-sse, vaid võiks lähtuda Soome mudelist. Kuna sellest kirjutas Lääne Elu ja info jõudis laiema avalikkuseni, sattus Korb kriitika alla, mistõttu pidi valitsusest tagasi astuma.

"Ma mõtlen isegi veel üldisemaid asju - kui Kaja Kallas peab Reformierakonna 25. sünnipäeval kõne ja põhimõtteliselt kogu kõne vältel räägib sellest, kuidas me lõpetame põlevkivienergeetika Eestis ära, siis tegelikult nende kuulajate seas - kuna nendest ju räägitakse - on ka need kümned tuhanded inimesed, kelle igapäevane elu ja heaolu on seotud selle sama põlevkivienergeetikaga Ida-Virumaal," lisas Samost. Tema hinnangul ignoreeris Kallas neid inimesi, kuna need ei ole Reformierakonna valijad.

"Aga sellise lähenemisega väga kaugele ei purjeta, sellega valimiskaarti ümber ei joonista, mingeid poliitilisi murranguid sellega kaasa ei too. Kallas ja Korb olid siin kaks näidet, aga see on omane praktiliselt kõikidele Eesti erakondadele," rääkis Samost ning viitas ka Briti leiboristide kampaaniale Ühendkuningriigi parlamendivalimiste eel, kus Tööpartei ei suutnud kõiki oma potentsiaalseid valijaid kõnetada.

"Selles kontekstis on hea, et meil on mõni erakond ja tegelikult võiks olla mõni erakond veel, kellega on võimalik rääkida, kas Saksamaa kaitsevõimekus on selline, mis vastab nende rahvaarvule ja kohale NATO-s või on äkki selles mingeid puudujääke. Kui me selle diskussiooni anname ära ainult EKRE-le ja Mart Helmele, siis ma arvan, et oleme teinud kohutava vea," leidis Samost, pidades silmas Helme eelmise nädala kriitikat Saksa kaitsevõime suhtes.

"Kui ametnike kritiseerimine on võimalik ainult EKRE poolt, siis me oleme teinud veel suurema vea. Ja neid asju võib siin loendada palju," lisas Samost.

Sildam tõi esile siseministri väited selle kohta, kuidas Eesti inimesi pealt kuulatakse. "See on õigustatud küsimus. Aga mul on küsimus teistele Eesti erakondadele, kas teil ei ole muret, kui palju Eestis inimesi varjatult jälgitakse. Meil on ühe inimese kohta väga palju neid varjatud jälgimise lube välja antud. Võib-olla meil on kõik hästi, võib-olla ei ole, mina seda ei tea, kuigi olen hästi informeeritud ajakirjanik. Aga kui me jätame selle võimaluse neid küsimusi esitada ainult ühele erakonnale, kelle esimees on juhtumisi siseminister, siis ma arvan, et me oleme teinud suure ja strateegilise vea. Oluline, et sellest oleks võimalik rääkida ilma, et sind sõimataks ekreiidiks," rõhutas Samost.