"Ma pean kogu aeg vastama sellele küsimusele (madala, kahe-kolme protsendi juures oleva reitingu kohta – toim), aga mina arvan, et Eesti valijat või inimest ei huvita konkreetselt Eesti 200 reiting. Või ühegi teise erakonna," rääkis Kallas esmaspäeva hommikul "Terevisioonis".

Kallase sõnul huvitab Eesti valijat hoopis see, millised on seisukohad, mida erakonnad esindavad ja kuidas nad lahendavad Eesti inimeste jaoks olulisi probleeme. Reiting peegeldab Kallase sõnul erakonna minevikutegevusi.

"Reiting väga tugevasti peegeldab neid asju, mida tehti võib-olla aasta tagasi, võib-olla pool aastat tagasi. Valija teeb lõpuks oma otsuse märtsis (riigikogu valimised on 2027. aasta 7. märtsil – toim), aga täna on olukord, kus erakonnad hakkavad kujundama valimiste jaoks maailmavaatelisi positsioone ja sõnastavad oma suured raamid. See on tegelikult see, mida valija tahab teada."

Kallase sõnul on suurteks teemadeks, kuidas lahendatakse ära energiakriis, kuidas lahendatakse ära geopoliitiline ebastabiilsus.

"Need on teemad, mille pärast inimesed muret tunnevad. Kas meil on olemas head õpetajad järgmisel päeval koolis, kas minu sissetulek hakkab kasvama? Need on küsimused, mida erakondade käest peaksime küsima ja vastused saama. See lõputu ketramine reitingute ümber on selline tühi paigaljooks. Sealt ei tule ühtegi infot valija jaoks."

Kallase sõnul ei saa maksimaalselt oma lubadusi koalitsioonilepingusse mitte keegi ja koalitsioonilepe on kompromisside kunst. Seetõttu on kindlasti valijaid, kes selles pettuvad.

"Uute erakondadega on alati see juhtunud, et ootused meile on kaks korda kõrgemad, kui tavalistele erakondadele. Eelkõige poliitilise puhtuse ja korruptsiooni teemadel on ootused uutele erakondadele väga kõrged. Meid lõi väga valusasti Johanna-Maria Lehtme skandaal, sest ootus meile oli, et me oleme ja käitume teistmoodi. See lõi meid tol hetkel väga valusalt ja sealt see reitingu langust pihta hakkas."

Eesti 200 üldkogul osales ainult 65 inimest, Kallas valiti erakonna esimeheks tagasi 58 häälega. Saatejuht küsis Kallaselt, kas nii väike osalus ei näita, et ka Eesti 200 enda liikmed on kaotanud huvi erakonna käekäigu vastu?

Kallas vastas, et kui on ühe kandidaadiga valimised, siis on alati vähe inimesi kohal.

"Me pikalt kaalusime ka elektroonilise hääletamisvõimaluse tekitamist, aga otsustasime lõpuks ainult kohapeal toimuva kasuks. Aga ühe kandidaadiga valimised on alati sellised. See on kõikidel erakondadel niimoodi olnud."

Kallas tuli tagasi teemade juurde, mis tema ja Eesti 200 arvates Eesti tuleviku jaoks kõige olulisemad on.

"Üks olulisemaid teemasid on Euroopa võimekus – kui tugev on Euroopa, sama tugev on ka Eesti. See Euroopa meelsus versus see, et me võitleme Euroopa vastu ja peame Euroopat oma suurimaks vaenlaseks, see on üks Eesti tuleviku võtmeküsimusi. Et kas järgmine valitsus, mis tuleb, kui Euroopa-meelne ta on."

Teine teema Kallase sõnul on majandus ja majanduse konkurentsivõime.

"Eesti inimesed tahavad teada, mis on erakondade lahendused majanduse küsimustes. Kolmas väga oluline teema meie jaoks on demokraatia teema. Demokraatia kaitsmine, mida populism väga jõhkralt on lammutamas," loetles Eesti 200 tagasivalitud juht Kristina Kallas.