"Kui me ikkagi näeme, et mingiks kuupäevaks meie reiting on seal, kus ta on, siis minu arvates ei ole mõtet minna iseenda energiat ja raha põletama valimistega," ütles Kiviberg Äripäevale.

ERR-ile ütles Kiviberg, et ta mittekandideerimisest nii kindlas kõneviisis siiski ei rääkinud. Pigem ta lihtsalt hindab, et kui erakond näeb, et usaldus ei kasva, siis ei ole mõtet valimistel osaleda.

Kiviberg tunnistas, et olukorras, kus toetus on madal ja parlamenti pääsemise tõenäosus väike, võib olla keerukas leida inimesi ja motiveerida neid aega ja raha kampaaniale kulutama.

Erakonna juht, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kes ka pühapäeval Eesti 200 erakorralisel üldkogul uuesti esimeheks valitakse, ütles ERR-ile, et Eesti 200 kindlasti 2027. aasta valimistel osaleb. See on tema sõnul igasuguse poliitilise partei eesmärk.

Valimistel mitteosalemise võimalus on Kallase sõnul ainult Kivibergi arvamus ja midagi sellist parteis plaanis ei ole, sõltumata toetusest.

Sama ütles erakonna juhatuse liige, endine Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin. "Võttes kokku kogu info, mis mul on olemas – see on ühe juhatuse liikme arvamus," ütles Jašin.

"Praegune põhiline plaan on värskendada juhatust ja juhti ning tutvustada pühapäeval partei uut lühiprogrammi ehk manifesti," ütles Jašin.

Eesti 200 endine juht, välisminister Margus Tsahkna ütles ka, et partei valimistel osaleb.

"No ei ole sellist seisukohta meie inimeste hulgas. Hommikul oli ka arutelu meie seltskonnas. Keegi ei näe seda võimalust, et Eesti 200 jääks valimistelt kõrvale," rääkis Tsahkna.

Jašin tunnistas, et partei toetust vaadates on erinevate negatiivsete stsenaariumite jaoks loogika olemas, samas ütleb ta, et valimistel mitteosalemist või partei lagunemist ei ole mõtet oodata.

"[Sotsiaaldemokraatide juht] Lauri Läänemets on kolm või neli korda kuulutanud välja, et Eesti 200 laguneb ja inimesed lahkuvad, aga seda ei ole juhtunud," ütles Jašin. Tema sõnul on Eesti 200 liikmed inimesed, kellel ei ole kõige olulisem ilmtingimata poliitik olla ja neil on võimalus end rakendada ka poliitikaväliselt, mistõttu nende ärajooksmine ei ole nii suure tõenäosusega.

Ka Kristina Kallas ütles, et ta ei näe riigikogu Eesti 200 fraktsiooni hulgas neid inimesi, kes võiksid tahta mõnda teise parteisse liikuda.

Tsahkna hinnangul on parteil soovi jätkata.

"See tahe on olemas, meie fraktsioon püsib koos, me oleme valitsuses, keegi kuskile ei lähe, kuigi kõik siin pidevalt spekuleerivad. Nii et meil on veel oma sõna öelda Eesti poliitikas," rääkis Tsahkna.

Jašin ütles, et kui varem on Eesti 200 puhul olnud juttu, et ei ole piisavalt tuntud nimesid, siis praegu seda muret enam ei ole. On piisavalt inimesi, keda üle Eesti valimisringkondasid juhtima panna.

Kallase sõnul valimisnimekirjade koostamisega töö käib, kuid lõplikult valmivad need järgmise aasta jaanuaris.

Rahalises mõttes pole Jašini hinnangul samuti parteile probleem riigikogu valimistel osaleda.

"Rahaline analüüs erakonna sees on tehtud. Me tegime lähtuvalt sellest ka omavalitsuste valimiste kampaaniat," rääkis Jašin.

Igas kvartalis saab Eesti 200 riigieelarvest 170 000 eurot, lisaks veel liikmemaksud ja annetused, viimastel kvartalitel kõik kokku umbes 200 000 eurot.

Jašini sõnul nii hästi, nagu näiteks Isamaal, kus üks suursponsor eraldab igas kvartalis 100 000 eurot, Eesti 200-l ei ole, samas jällegi ei sõltu nad ühest annetajast.

Kallase vaates tuleb Eesti 200-l jätkata liberaalse maailmavaate esindamisega ja ta loodab sellest toetuse kasvu.

"Valimisteni on veel aasta, siin võib meeletult palju muutuda," märkis Kallas.

Tsahkna hinnangul tuleb rohkem mõelda, kuidas reitingu tõstmiseks partei sõnumid paremini valijateni viia.

"Kui rääkida poliitika sisust, siis tegelikult see reiting ei kajasta meie tegelikku olukorda," ütles Tsahkna.

"Ka näiteks peaminister [Kristen] Michal on öelnud, et me oleme nagu ettevõte, kelle majandusnäitajad on väga head, kelle bilanss on korras, aga millegipärast börsil turuväärtus hetkel ei vasta reaalsusele. Me peame selle viima paika. Siin on potentsiaali küll," rääkis Tsahkna.

Kristina Kallasest sai uuesti Eesti 200 juht 31. augustil 2024. Erakonna reiting oli sel hetkel Emori uuringutes neli protsenti. Loodetud tõusu sellest ei tulnud ning enamasti on Eesti 200 reiting olnud kahe-kolme protsendi vahel, tänavu esimesel kolmel kuul Emori küsitlustes ühe-kahe protsendi vahel.

Enne Kallast oli erakonna esimees Tsahkna, kes võttis erakonna juhtimise üle 2023. aasta novembris, siis oli erakonna toetus kuus protsenti. Esimehe ameti lõppedes oli partei reiting neli protsenti.

2023. aasta riigikogu valimistel sai Eesti 200 13,3 protsenti kõigist häältest ja riigikogus 14 mandaati. 2019. aasta valimistel erakond riigikokku ei pääsenud, saades 4,4 protsenti kõigist häältest.