"Tehisaru on selles mõttes huvitav ja kummaline teema, et ühelt poolt saab see praegu meedias ja avalikkuses päris palju tähelepanu – teisalt aga ei ole see inimeste jaoks üldiselt, vähemalt praegu veel, kuigi põletav küsimus, võrreldes näiteks julgeoleku, toimetuleku või maksudega," ütles Jüristo ERR-ile.

"Samas manifestiteemana ei ole see iseenesest sugugi halb mõte, mida ära markeerida: see viitab visioonile, on seotud majanduse ning tulevikuga ning on selliselt ilmselt mõeldud kinnistama Reformierakonna kuvandit tulevikku vaatava parteina, kellel on nägemus, kust ja kuidas võiks tulla uue põlvkonna majanduskasv ja töökohad," lisas ta.

"Kokkuvõttes on minu jaoks hetkel pigem kahtlane, kas sellega hetkel paljusid valijaid mobiliseerida õnnestuks, pigem on siin visatud õng nii meedia kui ka mõjukamate arvajate suunas, lootuses, et nood sellest kinni haaravad ning neid asju aktiivselt edasi arutama asuvad, selle asemel, et arutada asju, mida Isamaa ja Keskerakond pigem arutada eelistaksid Reformierakonnaga seoses," rääkis Jüristo.

Politoloog Martin Mölder hindab samuti, et tehisaru teema valijaid kuigi palju ei kõneta.

"Tehisaru ning selle mõju majandusele või meie igapäevaelule on ennustamatu valdkond. Praegu ilmselt ei oska keegi öelda, mis sellega seoses täpselt viie või kümne aastaga juhtub või muutub," ütles ta.

"Ma arvan, et tehisaru teema rõhutamisel on pigem sümboolne tähendus. Sellega proovitakse kommunikeerida, et ollakse edumeelne ja tulevikku vaatav erakond. Aga ma usun, et see sõnum valijaid väga palju ei kõneta. See teema ei ole kindlasti määrav valijate valimiskastide juurde toomisel või nende hääletamisotsuste kujundamisel," kommenteeris Mölder.

Reformierakond: tehisaru teeb Eesti panust suuremaks

Reformierakond avalikustas 7. märtsil avalikuks aruteluks ja ideekorjeks visiooni Eesti tulevikuks, millele on nimeks pannud sinimustvalge visioon.

Seitsmele lehele mahtuv visioon on jagatud kolme ossa, mille iga osta iseloomustab üks rahvuslipu värv. Sinine tähistab visioonis individuaalset vabadust ja väärikust, must julgeolekut ja kaitset ning valge keskendub majandusele.

Väga olulisel kohal on visioonis tehisintellekt, mis läbib kõiki kolme osa. "Meid võib Eestimaal olla 1,3 miljonit, kuid tehisintellekti abiga saab meie panus olema miljonite võrra suurem," sedastab dokument.

Visioonidokumendi koostamises kaasa läänud Henri Arras ütles kolmapäeval saates "Otse uudistemajast", et rõhk tehisintellektile on pandud seetõttu, et tegemist on suurima muutusega, mis hakkab igat elu valdkonda oluliselt mõjutama.

"Ei tasu alahinnata tulevikust mõtlevaid inimesi, ettevõtjaid ja filosoofe, kes ütlevad, et see muutus on samal tasemel elektrifitseerimise või interneti kasutuselevõtmisega. Sellel saavad olema väga laiaulatuslikud mõjud. Ja nüüd see, kuidas Eesti sellele suhestub – kas me lihtsalt ütleme, et need asjad juhtuvad ja kuskilt tuleb tehisintellekt ning pole meie asi seda mõtestada. Või vastupidi – me vaatame, et tehisintellekt ei läheks ühelt poolt isikute õigusi riivama viisil, mis oleks probleem, aga me tegeleme ka inimeste reaalse ärevusega, kas see võtab minu töökoha ära. Samal ajal võib tehisintellekt olla just nimelt selle töökoha loojaks," lausus Arras.

Samas rõhutas Arras, et tehisintellekt ei ole kindlasti visiooni ainus tuum.

"Tehisintellekt eristub selle koha pealt et tehisintellekti millegipärast ei ole Eesti poliitikas seni eriti käsitletud, kuna tegemist on niivõrd uue ja poliitikute jaoks ilmselt veel võõra valdkonnaga. Seda ei ole käsitletud viisil, mis uuriks, kuhu me tehisintellektiga liigume. Sinimustvalge visioon on ilmselt esimene katse Eesti poliitikas joonistada välja suund, mis näitab tehisintellekti võimalusi Eesti jõukuse kasvatamiseks ja julgeoleku tõstmiseks," lisas Arras.

Tehisaru mainis sel nädalal võimaliku valimisteemana ka Eesti 200 esimees Kristina Kallas.