S&P Globali ostujuhtide indeks (PMI) langes märtsi 50,7 punktilt aprillis 48,6 punktile. Analüütikud ootasid, et indeks püsib üle 50 punkti piiri, millest allapoole jäämine viitab majandusaktiivsuse kahanemisele.

"Lähis-Ida sõja tõttu süvenevad euroala majandusprobleemid valmistavad poliitikakujundajatele tõsist peavalu," märkis S&P Globali peaökonomist Chris Williamson. "Üha laiemalt levivad tarneraskused ähvardavad samal ajal majanduskasvu veelgi pidurdada ning suurendavad lähinädalatel hinnasurvet."

Eraldi koostatud PMI näitajad piirkonna kahe suurima majanduse, Saksamaa ja Prantsusmaa kohta kinnitasid samuti erasektori aktiivsuse langust aprillis, samas kui inflatsioonisurve jätkas kasvamist.

Euroala uuringust selgus, et ettevõtted tõstsid aprillis hindu viimase 37 kuu kiireimas tempos, samal ajal kui nende endi sisendhinnad tegid suurima hüppe alates 2022. aasta lõpust.

Nõrga majanduskasvu ja püsiva hinnasurve kombinatsioon ehk stagflatsioon seab Euroopa Keskpanga (ECB) eriti terava dilemma ette. Püüded inflatsiooni intressimäärade tõstmisega ohjeldada ähvardavad majanduslangust veelgi süvendada, rõhutas väljaanne.

Williamsoni sõnul on ECB taas olukorras, kus tuleb otsustada, kas murettekitava inflatsiooni taustal intressimäärasid tõsta või loota, et hinnatõus osutub ajutiseks, ning keskenduda hoopis majanduse sügavama languse vältimisele.

Sellise valiku ees on keskpanga poliitikakujundajad mõista andnud, et järgmisel, 30. aprilli kohtumisel tõenäoliselt veel mingeid otsuseid ei langetata.

"Keegi ei tea täpselt, kui kaua see olukord kestab, ning vaevalt et pilt ka järgmiseks nädalaks palju selgemaks muutub," nentis ECB peaökonomist Philip Lane kolmapäeval Frankfurdis toimunud paneeldiskussioonil, viidates 29.–30. aprilli kohtumisele. "Seni, kuni puudub selgem ülevaade sõja kestusest, on väga raske hinnata, kas tegemist on ajutise faasi või Euroopa majandust tabanud püsivama šokiga."