Värsked andmed ilmestavad Euroopa Keskpanga (ECB) presidendi Christine Lagarde'i ja tema kolleegide ees seisvat dilemmat: kiirenev inflatsioon võib nõuda intressimäärade tõstmist, kuid see süvendaks omakorda veelgi kõrgetest energiakuludest tingitud majandusprobleeme.

Samasuguse valiku ees on valitsused piirkonnas, kus energiakulud on juba niigi kurnavalt kõrged. Valijad ja ettevõtted nõuavad toetusi, kuid vähesed riigid saavad endale lubada samasuguseid heldeid subsiidiume, mida jagati eelmise energiahindade kriisi ajal 2022. aastal.

EL-i statistikaameti Eurostat teisipäevaste andmete kohaselt tõusid tarbijahinnad kuuga 1,2 ja aastaga 2,5 protsenti. Veebruaris oli aastane kasv 1,9 protsenti, seega on tegu terava hälbega viimase aasta trendist, mil inflatsioon püsis EKP kaheprotsendilise sihttaseme lähedal.

Hinnatõusu vedas energiakallidus, mis peegeldab seda, kui kiiresti kütuse jaemüüjad maailmaturu naftahindade tõusu tarbijatele edasi suunavad. Seevastu alusinflatsioon, mis ei arvesta energia- ja toiduhindu, aeglustus veidi.

Berenberg Banki analüütik Felix Schmidt prognoosis, et inflatsioon ületab lähikuudel kolme protsendi piiri ja võib sõja eskaleerumisel tõusta "tublisti üle nelja protsendi". See tuleneb asjaolust, et mida kauem sõda kestab, seda tõenäolisemalt kandub nafta ja gaasi kallinemine üle kõigile teistele kaupadele ja teenustele, mille tootmiseks neid sisendeid vajatakse.

ECB ametnikud loodavad siiski halvimast pääseda. Viimase paari nädala esinemistes on panga juhtkond korduvalt rõhutanud, et keskpank ei torma intressimäärasid tõstma vastusena sündmustele, mida ise ei kontrolli.

Siiski kinnitasid ametnikud, et reageerivad kiiresti, kui ettevõtted kasutavad uudisvoogu ettekäändena hindade tõstmiseks või kui palganõudmised hakkavad ostujõu vähenemise hüvitamiseks järsult kasvama.

Selles osas saabusid esmaspäeval halvad uudised: Euroopa Komisjoni igakuine majandusuuring näitas, et märkimisväärselt on kasvanud nende ettevõtete osakaal, kes plaanivad järgmise aasta jooksul hindu tõsta.

ECB peaökonomist Philip Lane viitas esmaspäeval veel ühele riskile: valitsused võivad ise inflatsiooni õhutada, kui nad liialdavad toetuste ja subsiidiumidega. 

"Poliitiline süsteem peab keskenduma neile, kes abi kõige enam vajavad, selle asemel et püüda meeldida keskmisele valijale ja sihtida liiga suurt osa elanikkonnast," ütles ta RTE-le.

Keskpanga nõukogu koguneb järgmiseks istungiks 30. aprillil. Enamik analüütikuid ootab, et hoiuste intressimäär jääb praegusele kahe protsendi tasemele, kus see on püsinud alates eelmise aasta juunist. Kui aga konflikt kiire lahenduseta jääb, prognoositakse intresside tõstmist vähemalt korra veel sel aastal.

Osaliselt on see hind, mida ECB peab maksma suutmatuse eest reageerida õigeaegselt eelmisele energiašokile neli aastat tagasi, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Nagu Lagarde möödunud nädalal nentis, võis too episood jätta rahva mällu kestvad armid, muutes piirkonna edaspidi inflatsioonile vastuvõtlikumaks.

"Terve põlvkond on nüüd läbi elanud oma esimese kõrge inflatsiooni perioodi," sõnas Lagarde. "Teisel korral ei pruugi nad reageerimisega nii kaua oodata."