Lennukikütuse kriis Tallinna lennujaama varustuskindlust ei mõjuta
Euroopa riikide lennukikütuse kriis Tallinna lennujaama varustuskindlust ei mõjuta, sest lennujaam tarbib Norra firmade kütust, mis ei sõltu naftatarnetest läbi Hormuzi väina. Tarbijatele muutuvad uued piletid kallimaks, kuid kallineda võivad ka juba varem reisikorraldaja kaudu ostetud piletite hinnad.
Rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul on Iraani sõja tõttu Euroopa riikidel veel järel ainult umbes kuue nädala jagu lennukikütust. Tallinna lennujaama kütus tuleb Norrast. Norra riik teatas täna, et nende kütusevaru on vähenenud.
Kuid Tallinna lennujaama kütus pärineb mitte riigilt, vaid Norra firmadelt, ja kütust rafineeritakse Leedu tehases. Tarnija Poola Orlen on lubanud selle aasta lõpuni kõik lepingud täita.
Kui varem ostetud liinilendudele piletite hindu lennufirma muuta ei saa, siis uued piletid on juba kallimad.
"Euroopas on lennukifirmade vaheline konkurents väga tihe, mistõttu hinnad ei saa palju tõusta, aga sõltuvalt vedajast ja piletiklassist hind võib tõusta 10 kuni 30 protsenti. Tallinna oli planeeritud selleks suvehooajaks väga suur kasv ehk meil olid lennud 17 protsenti kasvus, mis tähendab seda, et maikuuks me näeme, et viis protsenti neid lende on välja võetud," lausus Tallinna lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe.
Kuid reisikorraldaja vahendusel varem ostetud pileteid võivad kaheksa protsenti kallineda. Olenemata sellest, kas reisikorraldaja teeb tšarterlennu või kasutab turismireisiks liinilende.
"Reisikorraldajal on õigus vastavalt lepingule kütuse lisatasu küsida vastavalt kütuse lõpphinnale, mis on lennu toimumise hetkel. Kui me räägime Egiptusest, see on üle viietunnised lennud; kui me räägime Kanaaridest üle kuuetunnised lennud. See võtab päris palju kütust ja kütuse hind on viiskümmend protsenti kasvanud, see paraku kajastub lõppkokkuvõttes tarbija hinnas," ütles lennundusekspert Sven Kukemelk.
Kui kaua lennukikütuse kriis kestab, sõltub arengutest Hormuzi väinas ja selle lõppu on raske prognoosida.
"Aga fakt on see, et kui väin jääb pikemaks ajaks suletuks, siis Euroopa jaoks tuleb kasutada alternatiivseid kanaleid, mis on mõnevõrra kallimad varustuses. Umbes poole sellest defitsiidist, võib-olla isegi kolmveerandi pikemas perspektiivis saavad katta Ameerika Ühendriigid. Finantsturud on selle kriisi ulatust arvestades siiski suhteliselt optimistlikud. Nii nafta hinda kui ka kütuste hindasid 2027. aasta teise poole perspektiivis on võimalik kokku leppida tänastest hindadest oluliselt madalamal tasemel," lausus Eesti Panga välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel.
Toimetaja: Marko Tooming








