Lennundusekspert: riigieelarvest pole mõistlik Tallinna lennujaama toetada

Tallinna lennujaama toetamine riigieelarvest tähendaks lihtsalt eestlaste ja nende raha eksportimist välismaale ning see mõistlik poleks, rääkis lennundusekspert Sven Kukemelk "Ringvaates".
Kukemelki sõnul on mitmetest riikides mitu lennujaama, millest üks saab pakkuda võimalust odavlennufirmadele ja teine kallimatele. Eestis sellist luksust aga pole.
"Peabki olema tasakaal ja ma ise ei arva, et see oleks väga mõistlik riigieelarvest maksta Tallinna Lennujaamale, et me saaksime eestlasi eksportida siit puhkama, viia Eestist olevat raha Türki, Egiptusesse, kuhu iganes. Ehk siis ma arvan, et lennundus võiks ikkagi olla turupõhine," selgitas Kukemelk.
Kukemelki rääkis saates ka Air Balticu probleemidest ning selle mõjudest Eesti lendajatele ning tema sõnul on lennufirma probleem struktuursed.
Näiteks on neil piirkonna kohta liiga palju lennukeid, õhusõidukitel mootoriprobleemid ning Ukraina sõja tõttu on ka reisijaid vähemaks jäänud.
"Ajaaken on see suvi, kus nad peavad selle kõik kord tegema. Täna on Lätis ka protsessid käima läinud, on kabinetinõupidamised, oodatakse uut plaani," ütles Kukemelk.
Kukemelki sõnul moodustavad Air Balticu lennud Tallinna Lennujaamast inimhulgalt küll neljandiku, kuid sihtpunktidest moodustavad ettevõtte lennud juba kolmandiku.
"On teatud sihtpunktid, mida kindlasti suudetakse suhteliselt kiiresti asendada ja on teatud sihtpunktid, mille puhul on keerulisem. Ma olen väga veendunud Amsterdami ja Pariisi me suudame kiiresti leida teised alternatiivsed lendajad, aga tõsi on ka see, et surve liiguks hästi tugevalt Tallinna Lennujaama peale," sõnas ekspert.
See tähendaks, et Tallinna lennujaam peaks tasude süsteemi üle vaatama, et meelitada ka teisi lennufirmasid Eestisse.
Eksperdi sõnul turul hetkel ülemaailmse kriisi kiuste lennukikütuse probleemi ei esine ning seda on eskaleeritud üle.
"Tegelikult maailmas on piisavas koguses lennukikütust, lihtsalt hetkel on tarneahela probleemid ehk ollakse harjunud kütust ühest kohast saama. Nüüd kuni sa muudad selle tarneahela ära, kuni laevad hakkavad liikuma teisest suunast, siis see võtab aega," sõnas Kukemelk.
Toimetaja: Märten Hallismaa
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Grete Lõbu








