Lätile kuuluva lennufirma Air Baltic tegevust võiks koordineerida kõik Balti riigid koos, ütles Läti peaminister Evika Silina aprilli alguses. Silina ei täpsustanud, mida Läti seekord Eestilt ja Leedult ootab.

Eesti pole seni nõustunud Air Balticus osalust omandama. Ka praegu on riigikogu liikmed eri erakondadest jätkuvalt seisukohal, et otsest osalust rahahädas Air Balticus Eesti ostma ei peaks.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Reili Rand ütles ERR-ile, et lendamise tulevik on praegu üleüldiselt väga ebakindel, sest kütusehinnad kasvavad ja kogu sektor on selle tõttu tugeva konkurentsisurve all.

"Kui räägime sellest, mida Eesti maksumaksja rahaga selles väga turbulentses olukorras peale hakata, siis tuleks toimetada väga vastutustundlikult. Air Balticu rahavajadus on aastaid olnud suur ja pigem kasvav ning ma ei näe, et Eesti riigil oleks võimalust ega ka põhjust minna sellesse mõneti lõputuna näivasse rahavajadusse," sõnas Rand.

Rand märkis, et Tallinna lennujaama kogemust vaadates näeme, et tänu Eesti inimeste lendamissoovile ja -vajadusele turg tegelikult toimib.

"Isegi kui mõni lennufirma on liinilt kadunud, on keegi asemele tulnud. Konkurents on olnud pigem tihe ja uued tegijad on tegelikult kiiresti suutnud turuosa võtta. Tänu sellele, et meie turul on ligi kolm miljonit reisijat aastas, on see täna turuloogikatele vastav ja olnud piisavalt atraktiivne," lausus Rand.

Rand märkis, et Eesti riik on teinud strateegiliselt õiged valikud, hoides lennuportfelli mitmekesise ja tasakaalustatuna. "Erinevalt meie lõunanaabritest ei sõltu me niivõrd ühest lennufirmast. Kui riik hakkab ühte ettevõtet väga selgelt eelistama, vähendab see konkurentsi ja suurendab riske ka tulevikus," ütles ta.

"Loomulikult on teatavad strateegilised otseliinid Eestile väga olulised ja nende toetamiseks on meil täna toimiv tööriist olemas – liinitoetusfond. Näiteks alles eelmisel nädalal avati Tallinna-Hamburgi liin, mis on oluline ühendus Põhja-Saksamaaga. Selliste liinide puhul saame vajadusel liinitoetusfondi tingimused üle vaadata ja raharessurssi juurde suunata, kui Air Balticu olukord peaks meie ühendusi oluliselt mõjutama. Saame kas rahastust suurendada või perioodi pikendada ja täiendavalt tingimusi kohandada," rääkis Rand.

Rand nentis, et kui Lätile on Air Baltic kindlasti riikliku ellujäämise küsimus, siis Eesti olukord on täna veidi teistsugune. "Meil on olnud hästi toimiv konkurentsipõhine lähenemine. Kuna lennunduse tulevik on niivõrd ebakindel, siis Air Balticu lõputut rahaauku me Eesti maksumaksja rahaga täitma hakata ei suuda," leidis Rand.

Samas loodab Rand, et Air Baltic lahendab oma raha kaasamise vajaduse ja et see mõjutab Eesti reisijaid võimalikult vähe.

Eesti 200 poliitik Marek Reinaas ütles, et ta on veendumusel, et riik peaks ettevõtetega tegelema nii vähe kui võimalik ja sekkuma ainult siis, kui see on strateegiliselt oluline.

"Lennunduse teemal on Eesti valinud strateegia, et toetame Tallinna lennujaama, et siit lendaksid paljudesse sihtkohtadesse eri lennufirmad. Ma leian, et see on õige otsus," lausus ta.

"Ma ei soovitaks Air Balticus osalust omandada ei riigil, ühelgi ettevõttel ega eraisikul. See oleks riskantne investeering," lausus Reinaas.

"Air Balticu kahjumit ei peaks Eesti vabariik kinni maksma. Samas pole veel kindel, mida Läti riik meile Air Balticu osas pakub, aga kui pakkumine tuleb, siis Eesti seda kindlasti arutab," lisas Reinaas.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd ütles, et nii palju, kui on võimalik aru saada, ei ole Läti Eestile veel konkreetseid ettepanekuid teinud.

"Kui need tulevad, siis tuleks neid käsitleda ja vaadata, aga kui küsimus on investeerimises osaluse omandamise kaudu, siis see ei tule kõne allagi. Eesti on juba korra osaluse omandamisest loobunud ning praegune olukord on oluliselt halvenenud," sõnas Sõerd.

Sõerd ütles, et Air Balticu eelmise majandusaasta aruandest näeme, et kuigi kahjum veidi vähenes, siis tulenes see dollari laenude ümberhindlusest.

"Vabu vahendeid ja likviidset vara on Air Balticul väga vähe, samas on pikaajalisi kohustusi üle 400 miljoni euro. Sellest suurem osa, ligi 400 miljonit, on võlakirjades, millel on tohutu, 14,5-protsendiline intress. See on üsna haruldane ja näitab, et risk on tohutu. Investorid on hinnanud ettevõtte riski väga suureks ning võlakirjade hinnad on börsil langenud 40 protsendi tasemele," selgitas poliitik.

Sõerd tõi välja, et lennundusturg sõltub väga palju kütusehindadest, kuid Air Balticul on kütusehind maandatud ainult 10 protsendi ulatuses.

"Võrdluseks: Lufthansal või Ryanairil on see maandatud isegi kuni 80 protsenti. Lennukikütuse tonnihind on juba tõusnud ligi 1500 dollarini, kuigi aasta alguses oli see veel üle kahe korra väiksem, ning me ei tea, kuhu need hinnad lähevad. Itaalia lennujaamades on juba pandud piiranguid kütuse väljastamisele. Olukord on väga halb ja osaluse omandamine oleks maksumaksja raha põletamine – see ei ole mõeldav," sõnas Sõerd.

Sõerdi erakonnakaaslane Õnne Pillak on samal nõul.

"Eesti ei peaks panustama ainult ühele lennufirmale, vaid pingutama selle nimel, et siia lendaks erinevad lennufirmat. Seepärast on ennekõike mõistlik investeerida Tallinna lennujaama arendamisse. Usun, et kaasaegne ja piisava läbilaskevõimega lennujaam aitab kaasa sellele, et erinevad lennufirmad Eestit atraktiivse sihtkohana näeksid ning Eesti inimestel oleks paremad võimalused lendamiseks," lausus Pillak.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonnast ütles samuti, et tema erakonna seisukoht on, et Eesti ei peaks Air Balticusse investeerima, sest lennufirma on juba mitu aastat olnud kahjumis.

"Neil on olnud tõsised probleemid ja selline investeering tähendaks, et võtame enda peale suure täiendava kulu. Meil on alles väga negatiivne kogemus Nordicaga – me omandaksime kahjuliku osaluse ja on küsitav, kas see meile lisaväärtust toob," lausus Kovalenko-Kõlvart.

Eesti peaks Kovalenko-Kõlvarti sõnul praegu töötama selle nimel, et mitmekesistada lennuettevõtjate arvu, kes Tallinna lennujaamas opereeriksid, kuid seda raskendab lennujamaale pandud dividendide väljamaksmise kohustus.

"Praegu on lennujaam tõstnud teenustasusid ja selle tulemusel on mitmed odavad lennuliinid Eestist ära liikunud. Konkurents on jäänud palju väiksemaks ning meil ei ole piisavalt ettevõtjaid, kes pakuksid Eesti inimestele odavamat hinda. Oleme olukorras, kus valitsus on pannud lennujaamale kohustuse maksta välja dividende – sel aastal lausa seitse miljonit eurot. Selle tulemusel tõstab lennujaam tasusid ning erinevad liinid ja ettevõtjaid lahkuvad turult. Just see on suund, millele peaksime mõtlema, mitte Läti lennufirma osaluse omandamine," rääkis Kovalenko-Kõlvart.

Dividendide väljamaksmise asemel peaks lennujaam suunama raha investeeringutesse, märkis poliitik.

Kahjumis lennufirma Air Balticu püüded kaasata lisaraha pole õnnestunud – IPO ehk aktsiate noteerimine börsil on praegu päevakorrast maas ja Lähis-Ida sõda on vähendanud investorite huvi Läti lennufirma vastu. Lufthansa osalus jõustus alles hiljuti.