Läti peaminister Evika Silina pakkus aprilli alguses, et Balti riigid peaksid Air Balticut koos koordineerima ning lubas seda Eesti ja Leedu peaministriga arutada. Eelmisel reedel saidki kolme riigi peaministrid Balti Ministrite Nõukogu raames kokku, kuid Läti lennufirma teemal mingeid otsuseid ei sündinud.

"Reedel toimunud kohtumisel said Eesti ja Leedu peaministrid ülevaate Air Balticuga seotud arengute hetkeseisust ning lubati ka edaspidi meid kursis hoida," ütles valitsuse meedianõunik Jevgenia Vära ERR-le.

Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu sõnas, et Air Baltic on Eesti lennuühenduste seisukohast strateegiliselt oluline ettevõte ja riik peab tähtsaks, et see suudaks saavutada oma finantseesmärgid ja näidata stabiilset arengut.

"Samas ei ole osaluse omandamine ettevõttes jätkuvalt päevakorral. Eesti on lennuühenduste tagamisel keskendunud eelkõige Tallinna Lennujaama arendamisele ja toetamisele. Viimaste aastate reisijate arvu kasv kinnitab selle strateegia toimivust," tõdes Salmu.

Asekantsler lisas, et töö jätkub ka lennujaama lennundustasude konkurentsivõimelistena hoidmisena piirkonnas, mis aitab motiveerida eri lennuettevõtteid siia uusi väljumisi lisama ja sihtkohti avama.

Peaminister Kristen Michal rääkis eelmise nädala valitsuse pressikonverentsil samuti, kuidas Eesti toetab Air Balticu tegevust kaudselt ja sõnas, et talle teadaolevalt on Air Balticule Tallinnast lendamine igati kasumlik tegevus, mis loodetavasti jätkub.

Eelmisel suvel lükkas Eesti valitsus tagasi Läti transpordiministeeriumi pakkumise osta 14 miljoni euro eest Air Balticus kuni kümneprotsendiline osalus. Samasuguse pakkumise tegi lennufirma nii Leedule kui ka Lufthansale ning viimane otsustas selle vastu võtta.

Taristuminister Kuldar Leis põhjendas toona, et Eesti plaan on jõudsalt Tallinna lennujaama arendada ning sellest saab kasu ka Air Baltic. Kolme aasta jooksul ei tõsteta Tallinnas lennujaamatasusid, mis peaks siia uusi lennufirmasid aitama meelitada.

Kahjumlikult tegutsev Air Baltic saab Läti valitsuselt 30 miljonit eurot lühiajalist laenu, kuid lennufirma tegelik rahavajadus on märksa suurem. Juuniks peab ettevõte koostama uue äristrateegia, mis hõlmab ka Lähis-Ida lennuplaanide läbivaatamist. 

Lennufirma eelmise aasta käive oli 779,3 miljonit eurot ning puhaskahjum 44,5 miljonit eurot. Ettevõte tõdes eelmise majandusaasta aruandes, et järgmise talvehooaja üleelamiseks vajavad nad vähemalt 100 miljoni euro suurust rahasüsti.

Air Balticu börsileminek on praegu pausile pandud, sest turutingimusi ja mulluseid majandustulemusi arvestades ei peeta seda reaalseks rahaallikaks.