Läti peaminister Evika Silina avaldas eelmisel nädalal soovi koos Eesti ja Leeduga arutada, milline võiks olla naabrite panus lennufirma raskuste ületamisel.

"Leian, et peame Balti regioonis lennundust koordineerima koos. Arutan tekkinud olukorda oma Balti kolleegidega nii Eestis kui ka Leedus, sest tean, et ka nemad kasutavad Air Balticu lende aktiivselt," lausus Silina, jättes samas täpsustamata, mida Läti seekord Eestilt ja Leedult ootab.

"Ma ei näe, et Eesti ja Leedu riigi omandus kuidagi sellele kaasa aitaks," kommenteeris Silina ettepanekut "Terevisioonis" Sven Kukemelk.

"Kui me riigina tahaksime omada mingisugust osalust Air Balticus, siis me peame endiselt silmas pidama, et pool tema lennukipargist opereerib kolmandatele lennufirmadele, seejärel umbes 30 protsenti järelejäänust on Riiast lendamine ja siis sealt kümme protsenti nendest lennukitest lendab Tallinnast ja kümme protsenti Leedust. Selleks, et omada kümme protsenti lendudest, omada mingisugust kolmandikku lennufirmast näiteks, ja panna sinna suur hulk kapitali, see ei tundu väga hea ja mõistlik kapitalipaigutusplaan," selgitas lennundusekspert.

Air Balticu püüded kaasata lisaraha pole seni õnnestunud – IPO ehk aktsiate noteerimine börsil on praegu päevakorrast maas ja Lähis-Ida sõda on vähendanud investorite huvi Läti lennufirma vastu. Kuigi reisijate arv on esimeses kvartalis kasvanud, on rohkem kui kaks korda kallinenud lennukikütus taas teenimisvõimalusi kahandanud, vahendas eelmisel nädalal "Aktuaalne kaamera".

Kukemelk ei usu, et Air Balticu suvisele lennuplaanile praegune olukord suurt mõju avaldaks. Tõehetk saabub tema hinnangul talveplaanile üle minnes ehk oktoobri lõpus.

"Ma arvan, et suurem kärbe on ootamas talveplaanis, mis hakkab pihta oktoobri viimasest pühapäevast. See saab olema tõehetk ehk siis kui palju siia jäetakse, kui palju liine siit lennatakse," rääkis Kukemelk, lohutades samas lennukipileti ostjaid, et Euroopa Liidu õigused tagavad reisijatele kindluse, et kui peaks midagi juhtuma, saab inimene piletiraha tagasi või on lennufirmal kohustus ta lõppsihtpunkti ikkagi viia.

Muu hulgas julgustaski Kukemelk lennupileteid ostma, kuna lennufirmadel on toimimiseks kliente vaja.

"Ma olen selles suhtes mõõdukalt optimistlik. Läti riigil ei ole Air Balticu mured esmakordsed. See on selline rulluv "Santa Barbara" (kunagine populaarne seebiseriaal – toim.) viimased 20 aastat, kus Läti riik on järjepidevalt leidnud viisi, kuidas sinna raha juurde panna – tänaseks üle miljardi euro kõikide nende aastate peale," jäi Kukemelk positiivseks.

Lennukipiletite hinnatõusust aga praeguses kütusehinna kallinemise olukorras Kukemelgi kinnitusel pääsu pole, ei Air Balticu ega ka teiste lennufirmade puhul.

"Keskmiselt me näeme, et Euroopa-siseselt lennukipileti hind võrreldes eelmise aastaga on 25-30 eurot kallim ühe suuna kohta, ehk siis kui keegi läheb suvel puhkusele, siis võrreldes eelmise aastaga, ma arvan, kuskil 50-60 eurot minimaalselt tuleks arvestada kallimate piletitega inimese kohta. Võib minna ka halvemini, sest kõik sõltub sellest, mis juhtub naftaga," märkis Kukemelk.