"Euroopas on meil alles umbes kuue nädala jagu lennukikütust. Kui me ei suuda Hormuzi väina avada [...], võin öelda, et kuuleme peagi uudiseid, et mõned lennud linnast A linna B võidakse kütusepuuduse tõttu tühistada," ütles IEA direktor usutluses Associated Pressile, mida vahendas LIGA.net.

Energiaagentuuri alates 2015. aastast juhtinud Birol kirjeldas olukorda kui ajaloo suurimat energiakriisi. Nafta-, gaasi- ja muude ressursside tarnete katkemine läbi Hormuzi väina hakkab mõjutama maailmamajandust, hoiatas ta.

Tagajärjed on juba ilmnenud bensiini, gaasi ja elektrienergia hinnatõusus ning kõige rängemalt kannatavad tema sõnul vähemõjukad riigid, ehk Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika arengumaad.

Kuid ilma Iraani sõja lõpetamiseta, mis avaks Hormuzi väina, kannatavad tegelikult kõik, lisas Birol. "Mõned riigid võivad olla rikkamad kui teised. Mõnel riigil võib olla rohkem energiat kui teistel, kuid ükski riik, mitte ükski riik, pole selle kriisi suhtes immuunne," rõhutas ta.

LIGA.net meenutas, et märtsi keskel kutsus IEA liikmesriike üles ühiselt turule laskma 400 miljonit barrelit naftat, et peatada Lähis-Ida sõja põhjustatud hinnatõus. Sel ajal ulatus Brenti toornafta hind 119,50 dollarini barreli kohta, mis oli kõrgeim hind alates 2022. aasta suvest.

Politico: lennufirmad juba kärbivad lendude arvu

Euroopa lennufirmad juba tühistavad läheneva kütusenappuse tõttu lende, kirjutas väljaanne Politico neljapäeva õhtul.

Kuigi lennukikütuse tegelikku puudust pole veel tekkinud, ajendab kütuse kõrge hind lennufirmasid kärpima vähem kasumlikke marsruute ja loobuma vähem tõhusate ja vanemate lennukite kasutamisest.

Lufthansa teatas neljapäeval, et võtab sel nädalavahetusel kasutusest maha kogu oma CityLine'i tütarettevõtte 27 lennukist koosneva lennukipargi. Kuigi kontsern oli juba varem plaaninud selle lennukipargi pensionile saata, teatades järkjärgulisest vähendamisest 2024. aastal, sunnib praegune kriis seda meedet varem rakendama, ütles ettevõtte finantsdirektor Till Streichert ametlikus teadaandes.

CityLine teenindab peamiselt Frankfurdi ja Müncheni lennujaamu, ühendades neid erinevate Euroopa sihtkohtadega.

"See on valus samm," tunnistas Streichert, viidates tõenäolistele koondamistele.

Lisaks CityLine'i lennukite maandamisele eemaldab Lufthansa oktoobrist oma pikamaalendude lennukipargist oma viimased neli Airbus A340-600 ja kaks Boeing 747-400 reislennukit. Kontsern teatas ka oma 2026.–2027. aasta talvegraafiku täiendavast mahtude vähendamisest, eemaldades veel viis lennukit. Seega vähendab Lufthansa oma lennukiparki kokku 38 lennuki võrra.

Streichert ütles, et see samm on vältimatu, arvestades järsult tõusnud kütusehindu ja geopoliitilist ebastabiilsust.

Kuid Lufthansa pole ainus lennufirma, keda see mõjutab. Vahetult pärast Lufthansa teadaannet teatas KLM, et vähendab mais 80 võrra Amsterdami Schipholi lennujaamast väljuvaid ja sinna tagasi suunduvaid lende.

Hollandi lennufirma, mis kuulub Air France-KLM gruppi, teatas, et kärped mõjutavad marsruute, kus toimub mitu lendu päevas, näiteks London ja Düsseldorf, ning moodustavad vähem kui ühe protsendi tema Euroopa lendudest sel kuul.

Kütusekärped

Hormuzi väina, mida läbis tavaolukorras umbes viiendik maailma nafta- ja gaasitarbimisest, sulgemise tõttu tekkinud hädaolukorra tõttu on reaktiivkütuse hinnad Euroopas alates Lähis-Ida sõja algusest 28. veebruaril enam kui kahekordistunud.

Lufthansa ütles, et tema kütusekulu on maandatud keskmisest kõrgema määraga, umbes 80 protsenti, mis põhineb toornafta hindadel, kuid ülejäänud 20 protsenti tuleb ikkagi osta oluliselt kõrgemate turuhindadega.

"See eriti kallis osa kütusevajadusest väheneb (kärbetega – toim.) umbes 10 protsenti," lisas ettevõte.

Saksa kontsern viitas ka hiljutiste streikidega seotud kasvavatele kuludele, mis kolmapäeval varjutasid lennufirma 100. aastapäeva tähistamist.

Kärbivad ka teised lennufirmad

Vanad lennufirmad pole ainsad, kes võitlevad kõrgete kütusehindade mõjuga oma bilansile, tõdes Politico.

Odavlennufirma easyJet teatas neljapäeval, et ainuüksi märtsis tõusid nende kütusekulud ligi 29 miljoni euro võrra ning et nende maksueelsed kahjumid peaksid kuue kuu jooksul kuni märtsini suurenema 620–640 miljoni euroni, võrreldes aasta tagasi olnud 450 miljoni euroga.

Ka Läti lennufirma airBaltic on kriitilises olukorras ja sõltub rahalisest toetusest.

Läti peaminister Evika Siliņa hoiatas kolmapäeval koalitsiooni kokkuvarisemise eest, kui partnerid ei nõustu heaks 30 miljoni euro suurust laenu, mida lennufirma märtsi lõpus taotles.

Kuigi airBalticul olid raskused juba enne Lähis-Ida sõda, hoiatas reitinguagentuur Fitch, et tõusvad kütusehinnad avaldavad lennufirma likviidsusele täiendavat survet, märkides, et ettevõte on maandanud vaid umbes 10 protsenti oma 2026. aasta kütusetarbimisest. Läti valitsus otsustas neljapäeval lennufirmale laenu andmise.