EL valmistab Iraani sõja mõju leevendamiseks ette toetusi ja subsiidiume

Euroopa Komisjon valmistab Iraani sõja mõjude leevendamiseks ette põllumajandusele, kalandusele ja transpordile suunatud ajutisi meetmeid, nagu toetused, subsiidiumid, maksusoodustused ja laenud, selgub sellekohasest eelnõust.
Komisjon konsulteerib praegu liikmesriikidega enne kava lõpliku versiooni vastuvõtmist aprilli lõpus. Vastuvõtmise järel kehtiks abimeetmed aasta lõpuni ja kataks kuni 50 protsenti Iraani kriisist tulenevatest täiendavatest kütuse- ja väetisekuludest, selgub Reutersi nähtud dokumendist.
Ajutised meetmed täiendavad juba kehtivaid riigiabi eeskirju ja võimaldavad liikmesriikidel tegeleda konkreetsete ootamatute, järskude ja oluliste kulude suurenemisega, öeldi eelnõus. See abi on suunatud spetsiaalselt põllumajandus-, kalandus-, maanteetranspordi- ning ELi-sisese lähimereveo sektori ettevõtetele.
Väetiste hinnad on viimastel nädalatel hüppeliselt tõusnud pärast Hormuzi väina sisulist sulgemist, mille kaudu liigub viiendik maailmas tarbitavast naftast ja gaasist. Ka suur osa maailmas kasutatavatest väetistest toodetakse Lähis-Idas, kusjuures kolmandik selle ülemaailmsest kaubandusest toimub Hormuzi kaudu. ÜRO hoiatas kolmapäeval, et väetiste puudus mõjutab kõige rängemalt toiduga kindlustatust ja seega ka arengumaade stabiilsust.
"2026. aasta märtsis tõusis lämmastikväetiste hind EL-is Pärsia lahe piirkonnas jätkuvate arengute taustal järsult ja on praegu umbes 58 protsenti kõrgem 2024. aasta keskmisest," seisis eelnõus.
Reuters teatas juba esmaspäeval, et Euroopa Komisjon tahab lubada riikidel kasutada rohkem avaliku sektori raha ettevõtete kütuse- ja väetisekulude katmiseks, kuna valitsused püüavad leevendada Iraani sõja põhjustatud hinnatõusust tingitud majandusšokki.
Komisjon peaks enne suve esitama ka väetiste tegevuskava, mille eesmärk on parandada toidutootmiseks mõeldud väetiste kättesaadavust ja taskukohasust ning vältida "kahjulikke strateegilisi sõltuvusi" nagu sellekohases teates on öeldud.
Väetisetootjate ühenduse Fertilizers Europe'i peadirektor Antoine Hoxha ütles Reutersile, et Euroopa põllumehed ei seisa silmitsi väetiste puudusega, kuid neil on hinnaprobleem. "Põllumehed vajavad tuge. Ja kui Euroopa Liit seda teeb, on see õige asi," ütles Hoxha.
Dombrovskis: abimeetmed peavad olema ajaliselt piiritletud
Euroopa valitsuste meetmetel kõrgete energiahindade mõju leevendamiseks ettevõtetele ja tarbijatele peab olema selge lõppkuupäev ning need peavad olema suunatud 2022. aasta energiakriisi vigade vältimisele, ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis teisipäeval.
Dombrovskis ütles Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) kõneledes, et kõik sammud Hormuzi väina sulgemisest tingitud kõrgete hindade leevendamiseks peaksid vältima fossiilkütuste nõudluse suurendamist.
"Üks peamisi õppetunde viimasest energiakriisist on see, et meetmed olid sageli mittesihipärased ja jäid kehtima liiga kauaks, muutes need eelarveliselt palju kulukamaks kui vaja. Seda me tahame nüüd vältida," ütles Dombrovskis avalikus vestluses IMF-i Euroopa osakonna juhi Alfred Kammeriga.
Ta ütles, et suurem võlg ja eelarvepuudujääk ning kõrgemad intressimäärad kui 2022. aasta energiakriisi ajal, mille põhjustas Venemaa sõda Ukraina vastu, muudavad nüüd EL-i liikmesriikide valitsuste jaoks olulisemaks vältida kulukaid ja pikaajalisi meetmeid energiahindade hüpete leevendamiseks.
"Üks sõnum, mida püüame rõhutada, on see, et meetmetega peaksid kaasnema selged aegumisklauslid, et tagada nende ajaline piiratus. Samuti peaksid need vältima nafta ja gaasi nõudluse suurenemist ajal, mil nõudlus peaks vähenema," ütles ta.
"Probleem on selles, et laiaulatuslikke meetmeid, nagu üldised maksukärped, on poliitiliselt ja administratiivselt lihtsam rakendada. Sihipärased meetmed nõuavad abikõlblikkuse künniste määratlemist, mis nõuab rohkem pingutusi," ütles Dombrovskis.
"Arvestades tänapäeva kitsamat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi ja finantstingimusi, peame oma reageeringus olema palju sihipärasemad ja keskendunumad," rõhutas ta.
Reuters tõdes, et mõned liikmesriigid näivad selliseid nõuandeid järgivat. Saksamaa otsustas esmaspäeval pakkuda tarbijatele ja ettevõtetele kaheks kuuks 1,6 miljardi euro väärtuses kütusehindade leevendamist, samas kui Prantsusmaa ütles, et kõik toetusmeetmed on mõeldud ainult kõige abivajavamatele sektoritele ja neid uuendatakse igakuiselt.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters








