Esialgsed ja laiaulatuslikud läbirääkimised, mis algasid juba enne Iraani sõda, toimuvad ajal, mil president Donald Trumpi administratsioon soovib, et autotootjad ja teised Ameerika tööstusettevõtted mängiksid relvatootmises suuremat rolli, märkis WSJ, lisades, et see meenutaks Teise maailmasõja ajal kasutatud praktikat.

Kaitseametnikud ütlesid lehele, et Ameerika ettevõtteid võidakse vajada traditsiooniliste kaitsetööstuste toetamiseks ja uurisid, kas need firmad saaksid kiiresti üle minna kaitsetellimuste täitmisele. Pentagon on huvitatud ettevõtete kaasamisest oma personali ja tootmisvõimsuse kasutamiseks laskemoona ja muu varustuse tootmise suurendamiseks, kuna sõjad Ukrainas ja Iraanis on hakanud tema varusid kiiresti vähendama.

Asjaomaste allikate sõnul olid läbirääkimised esialgsed ja laiaulatuslikud.

Kaitseametnikega peetud läbirääkimistel osalenud ettevõtete seas on WSJ andmetel ka GE Aerospace ning sõidukite ja masinate tootja Oshkosh.

Kaitseministeerium on pühendunud kaitsetööstuse baasi kiirele laiendamisele, kasutades ära kõiki olemasolevaid kommertslahendusi ja -tehnoloogiaid, et tagada meie sõdurite otsustav eelis, ütles Pentagoni ametnik.

Sellised arutelud on Valge Maja administratsiooni viimased sammud selleks, et viia sõjaline tootmine tasemele, mida kaitseminister Pete Hegseth on nimetanud "sõjaaegseks", märkis WSJ.

Iraani konflikti surve USA laskemoonavarudele on järjekordne märk sellest, et sõjavägi vajab rohkem kommertspartnereid, et kiiresti suurendada laskemoona ja taktikalise varustuse, näiteks rakettide ja droonidevastase tehnoloogia tarneid. Läbirääkimistel USA tööstusjuhtidega käsitlesid kaitseametnikud relvatootmise suurendamist riikliku julgeoleku küsimusena.

Väidetavalt küsisid ametnikud firmajuhtidelt, kas nende ettevõtted saaksid aidata Pentagoni püüdlustes suurendada kodumaist tootmisvõimsust. Samuti palusid ametnikud juhtidel tuvastada takistusi täiendava kaitsetöö tegemisel, alates lepingunõuetest kuni pakkumismenetluse takistusteni.

Wisconsinis asuv Oshkosh alustas novembris Pentagoniga dialoogi pärast Hegsethi üleskutset ettevõtetele tootmist suurendada, ütles ettevõtte transpordisegmendi juht Logan Jones. Arutelud on keskendunud küsimusele, kuhu saaksime selle võimsuse tuua viisil, mis vastab meie põhivõimekusele, ütles ta.

Kuigi Oshkosh ehitab taktikalisi transpordivahendeid USA armeele ja liitlastele, on suurem osa ettevõtte 10,5 miljardi dollari suurusest käibestst tsiviilotstarbeline.

"Oleme ennetavalt uurinud võimekusi, mis meie arvates vastavad nende vajadustele," ütles Jones. "Oleme valjult ja selgelt kuulnud, et see on oluline."

Sama praktikat on ka varem kasutatud

WSJ tõdes, et Trumpi administratsioon on varemgi Ameerika autotootjaid appi kutsunud. GM ja Ford tegid koroonapandeemia algusaegadel koostööd meditsiiniseadmete tootjatega, et valmistada kümneid tuhandeid hingamisaparaate.

Kodumaise tootmise ümbersuunamine sõjaliseks otstarbeks on ka varem juhtunud. Detroiti autotootjad peatasid Teise maailmasõja ajal autode tootmise, et valmistada pommitajaid, lennukimootoreid ja veoautosid, saades Ameerika "demokraatia arsenaliks".

Tänapäeval teeb suure osa sõjalisest tootmisest piiratud arv firmasid. Kuigi paljudel USA suurimatel tootjatel väljaspool traditsioonilist kaitsesektorit on juba Pentagoniga lepingud, on enamiku ulatus ja väärtus piiratud, piirdudes sageli nišiuuringute või konkreetsete toodetega.

GM-il on kaitsetööstuse tütarettevõte, mis toodab Chevrolet Colorado pikapil põhinevat kerget jalaväeüksuse sõidukit. Programm – ja muud ettevõtte algatused – kujutavad endast kasvavat tuluallikat, kuid moodustavad siiski vaid murdosa autotootja tuludest ja kogu tootmisvõimsusest.

Eeldatakse, et sellest autotootjast saab juhtiv kandidaat USA armeele suurema jalaväeüksuse sõiduki ehitamiseks, mis asendaks Humvee. Lisaks vägede transportimisele toimiks veoauto ka mobiilse energia- ja juhtimisbaasina.

General Motors, Ford, GE Aerospace ja Oshkosh ei vastanud Reutersi kommentaaritaotlustele väljaspool tavapärast tööaega kohe. Pentagoni ametnik ütles Reutersile avalduses, et kaitseministeerium on pühendunud kaitsetööstuse baasi kiirele laiendamisele, kasutades kõiki olemasolevaid kommertslahendusi ja tehnoloogiaid, et tagada meie sõduritele otsustav eelis.

Trump kohtus märtsis seitsme kaitsetööstusettevõtte juhtidega, samal ajal kui Pentagon töötab selle nimel, et täiendada USA rünnakutes Iraanile ja teistes hiljutistes sõjalistes operatsioonides kasutatud varusid.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal ja Iisraeli sõjalisi operatsioone Gazas on USA kaotanud miljardite dollarite väärtuses relvavarusid, sealhulgas suurtükiväesüsteeme, laskemoona ja tankitõrjerakette.

Trump esitas aprillis taotluse suurendada riigi kaitseeelarvet 500 miljardi dollari võrra – 1,5 triljoni dollarini.