USA ja Iraani läbirääkimistele eelnes Washingtonis sündmusterohke nädal, mida iseloomustasid teravad sõnavõtud ja kiiresti muutuv olukord.

"Iraanlased ise on öelnud ja oleme korduvalt kuulnud, et palun jätkake pommitamist. Pommitatakse nende kodude lähedal ja nad ütlevad: "Jätkake, tehke seda"," lausus USA president Donald Trump.

Trump läks nii kaugele, et ähvardas sotsiaalmeedias Iraani tsivilisatsiooni koguni maa pealt pühkida.

"Me näeme, et ta on end ise nurka mänginud. Ta on viinud end väga-väga keerulisse olukorda. Naftahinnad tõusid kiiresti, aktsiaturud kukkusid. Toetus talle vähenes iga minutiga, kõlasid üleskutsed tema tagandamiseks ja tagasiastumiseks. Tal oli vaja väljapääsu," sõnas Lähis-Ida ekspert Nomi Bar-Yaacov.

Samal ajal rõhutab Valge Maja, et just jõuline toon on toonud tulemusi. Trumpi meeskonna sõnul viis surve osapooled vähemalt ajutise, kahe nädala pikkuse relvarahuni.

"See oli väga-väga tugev ähvardus Ameerika Ühendriikide presidendilt, mis sundis Iraani režiimi järele andma, relvarahu paluma ja nõustuma Hormuzi väina avamisega. See oli tugev ähvardus, mis tõi tulemuse," ütles Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt.

Sisepoliitiliselt on olukord Ameerika Ühendriikides aga teravalt polariseerunud.

Demokraadid süüdistavad presidenti ohtlikus mängus, hoiatades, et läbimõtlematu retoorika võib viia kontrollimatu eskalatsioonini.

"Ta mängib end ohtliku, eskaleeruva retoorikaga nurka. Kogu maailm hoiab hinge kinni, oodates, mida ta järgmisena ütleb. Ja kas tal on üldse võimalik sellest olukorrast väljapääsu leida," ütles senati vähemuse juht demokraat Chuck Schumer.

Kuigi Trumpi tuumikvalijate seas püsib toetus tugev, viitavad mitmed küsitlused, et tema üldine toetus on suure surve all, langedes kohati alla 40 protsendi. Ka mõned varasemad mõjukad liitlased on hakanud presidenti avalikult kritiseerima.

"Ma ei arva, et asi on nii lihtne, et ta on Netanyahu kontrolli all. Aga nii võib seda kokku võtta ja see ei oleks päris ebatäpne," lausus Tucker Carlson.

Samal ajal on Iraani kogukond Ameerika Ühendriikides olnud president Trumpi suhtes valdavalt toetav.

"Mis puudutab Trumpi poliitikat Iraani suhtes, siis ma arvan, et see on õige. Ta on õigel kursil," ütles Bahman.

Möödunud nädala sotsiaalmeedia postitused on tekitanud ka vastakaid tundeid.

"Kahjuks on president Trumpil kalduvus end väljendada viisil, mis ei ole alati poliitiliselt korrektne ja ma ei usu, et ta mõtles seda täpselt nii, nagu see välja kukkus," sõnas Bahman.

Relvarahu püsivuse osas suuri ootusi ei ole.

"Ma ei usu, et see kestab. Midagi ei ole ju tegelikult lahendatud. Samad inimesed on endiselt võimul ja me ei loobu enne, kui oleme saavutanud täieliku vabaduse. Relvarahu on lihtsalt aja võitmine. Ma ei usu, et see kestab, isegi mitte kaks nädalat," ütles Bruce.

Pinged ei mõjuta ainult välispoliitikat, vaid ka ameeriklaste igapäevaelu. Nafta hinna kõikumine tähendab kallimat kütust ja kõrgemaid elamiskulusid.

"Tänased bensiinihinnad on üsna pöörased ja nagu räägitakse, lähevad need veelgi kõrgemaks. Võrreldes mõne kuu taguse ajaga on olukord päris halb," ütles Solomon.

Jätkuvalt on suurem osa ameeriklastest Iraani sõja vastu ning tanklas käik meenutab neile igapäevaselt Lähis-Idas toimuvat.

"Minu arvamus relvarahust? Ma loodan, et see peab. Aga Iraanil on olnud komme mitte oma sõna pidada," ütles Michael.

"Isiklikult ma ei näe mõtet selles sõjas. Ma ei poolda sõdu üldiselt. Minu meelest täidab see lihtsalt kellegi taskuid ja see ei too meile mingit kasu," lausus Sabian.

Välispoliitiline kriis kandub üha enam USA sisepoliitikasse. Lähenevate vahevalimiste eel hakatakse Lähis-Idas toimuvat kasutama oma sõnumite kujundamisel.