Mustamäe riigigümnaasiumis oli esmaspäeval eesti keele riigieksami kirjutajaid rekordiliselt - 294 abiturienti. Kiireimad esitasid oma töö tublisti enne aega.

"Kui proovieksami lõpetasin kell neli, siis natuke on selline tunne, et kas tegin liiga kiiresti, kas kiirustasin. Samas on selline tunne, et läks nii sujuvalt lihtsalt seekord," sõnas Mustamäe riigigümnaasiumi abiturient Jaagup.

Eesti keele riigieksam koosneb lugemisülesandest ja umbes 400-sõnalisest arutlevast kirjandist. Tänavused kirjanditeemad käsitlesid aja mõju inimesele, ettevõtlikkust, inimlikkuse tähtsust ning 21. sajandi noorte väljakutseid.

"Minule õpetajana tundus tegelikult võrdlemisi hea eksam, sest eksam oma olemuselt on ju selline, et ta seob üksikisiku väärtused ja muutuvate olude mõjud ja seda see eksam iseenesest täitis," ütles eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja-Liis Vokksepp.

"Minu arust olid hästi head teemad see aasta. Sellised teemad, mille kohta oli hästi palju võimalik kirjutada," sõnas Mustamäe riigigümnaasiumi abiturient Riko.

"Ray Bradbury "451° Fahrenheiti" tõin välja ja siis praeguse ühiskonna – Iraani teema ja kõik need droonid, mis meil siia alla kukuvad," vastas Mustamäe riigigümnaasiumi abiturient Kert küsimusele, milliseid näited oma kirjandis kasutas.

Nagu viimastel aastatel, oli ka tänavu tehnoloogia areng üks teemavaldkondi eksamis. Küll aga peidetud kujul.

Mustamäe riigigümnaasiumi abituriendi Erle hinnangul pole aga tehisintellekt veel tüütuks muutunud ja seda isegi juhul, kui seda peab pidevalt analüüsima.

"Eks ta on meil väga selgeks saanud, ütleme nii. Villand veel ei saa, kuna see on tõesti nii huvitav ja mitmekesine teema, et alati tuleb midagi uut juurde sinna," sõnas Erle.

Eesti keele eksami formaadi osas on noortel vastakad mõtted ja mõned muudatused võiks teha.

"Mida ma muudaks on see, et mitte lasta kuus tundi järjest istuda inimestel, kuna see on tõesti väga pingeline," lausus Erle.

"Ma võib-olla muudaks just kirjutamise osa formaati. Lugemine võib samaks jääda, aga minu jaoks kirjand ei ole see, mida sa tulevikus ka veel kirjutad eriti palju," sõnas Jaagup.

"See kirjandi osa on parem ja tähtsam kui lugemise osa, sest minu arust see, kui õpilane oskab kirjutada, see näitab rohkem kui see, et ta oskab lugeda," ütles Kert.

Narva Eesti gümnaasiumis kirjutas eesti keele riigieksamit 52 noort ja vaid kolm õpilast otsustasid teisipäevast reedeni toimuva eesti keel teise keelena eksami kasuks. Õpilased põhjendasid oma valikut võimalusega tulevikus paremini hakkama saada.

"Ma valisin eesti keele emakeelena, et tulevikus oleks kergem rääkida ühiskonnas, kus ma elan ja leida ülikool ja töö, kus inimesed räägivad eesti keeles, et oleks lihtsalt kergem," sõnas Narva Eesti gümnaasiumi abiturient Maxim Stepanov.

"Eesti keel emakeelena avab mulle uued võimalused ja annab mulle tuge, et õppida pärast ka ülikoolis, kuna meie ülikoolis kõik räägivad eesti keelt ja kõik õppeained on eesti keeles ka. Teemad on nii mitmekesised, et iga inimene saab endale midagi, mida ta oskab, mille kohta oskab kirjutada 400 sõna," lausus Narva Eesti gümnaasiumi abiturient Ilja Olhovetski.

"Ongi selline mõnus pähkel, mida pureda kuus tundi. Valik on juurde tulnud ja tekstide lisa, see teeb seda lihtsamaks. Ma ise näen, et ÕS-i asemel tuleb ühel hetkel Sõnaveebi kasutusvõimalus, et see juba toetab palju rohkem. Mõtteülesandena teda ei nähta kui keeleeksamit ainult, vaid ka seda, kuidas on õpilaste maailmapilt arenenud selleks hetkeks, kus nad täna on," sõnas eesti keele ja kirjanduse õpetaja Karin Trei.