"Riigieksami teemad käsitlesid ka sel aastal ühiskonnas aktuaalseid teemasid. Seejuures on nii lugemisosa kui kirjandi teemad võimalikult eripalgelised, et iga eksaminand leiaks teema, mis teda kõnetaks," ütles harno õppe kvaliteedi osakonna juht Maiki Udam.

Udam lisas, et eesti keele riigieksam on üles ehitatud nii, et see ei mõõdaks pelgalt eesti keele grammatika tundmist, vaid võimaldaks õpilasel näidata ka enda analüüsi- ja eneseväljendusoskust.

Lugemisosa esimese variandi ülesanded tuginesid Tiia Toometi lühijutule "Minu vanaema reisid" (kogumikust "XX sajandil kasvanu mälestused"). Teise variandi ülesandeid tuli lahendada Mats Traadi luuletuste põhjal, mis oli pärit kogumikust "Kogutud Harala elulood". Lugemisosa kolmas variant tugines Kristjan Kikerpilli ja Andra Siibaku artiklile "Ema, meil juturobotiga on nüüd sedapsi ehk Armastusest tehisaru ajastul" ja vestlusele juturobotiga. Neljandas variandis tuli ülesandeid lahendada Eneli Kindsiko artikli "Seitseteist töökohta ja viis karjääri" põhjal. 

Igas variandis oli kolm ülesannet, mis kontrollivad oskust leida tekstidest vajalikku teavet, arusaamist teksti põhisisust ja üksikasjadest ning analüüsi- ja järeldamisoskust.

Eksami teises osas tuli kirjutada umbes 400-sõnaline kirjand. Esimese variandi kirjandis oli võimalus analüüsida, kuidas aeg, milles inimene elab, mõjutab tema elukäiku. Teise variandi ülesanne suunas käsitlema üksikisiku ettevõtlikkuse rolli ühiskonnas ja inimese võimalusi olla ettevõtlik. Kolmanda variandi valinud eksaminandid pidid arutlema selle üle, kui oluline on säilitada inimlikkust ja/või inimsuhteid tänapäeva maailmas. Neljanda variandi valinutel tuli analüüsida väljakutseid ja võimalusi, mida pakub muutunud maailm 21. sajandi noorele. 

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse eksamitegija lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Eesti keele eksamile registreerus tänavu 9102 eksaminandi.

Teisipäeval toimub eesti keele kui teise keele riigieksami kirjalik osa, suuline osa viiakse läbi 14.–17. aprillil. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksamile on registreerunud 2932 õpilast. 

Järgmisel kevadel möödub 30 aastat esimestest riigieksamitest Eestis.