Haridus- ja noorteamet korraldas märtsis ja aprillis e-katseeksameid, mis toimusid inglise keeles, eesti keeles, matemaatikas ning eesti keeles teise keelena. Praeguseks on kõik katseeksamid ära olnud.

Harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar ütles ERR-ile, et nii EIS kui ka riigipilv pidasid tänavustel e-katseeksamitel edukalt vastu. Probleeme ilmnes peamiselt neis koolides, kes ei olnud eelnevalt näidistesti piisavalt läbi teinud või kelle Safe Exam Browseri versioon oli uuendamata.

"E-eksamiks valmistumine eeldab, et koolil tuleb läbi mängida õpilaste registreerimine, valmistada ette arvutid, eksamiruumid ja tehniline tugi ning paika panna osapoolte rollid ja eksamipäeva logistika," sõnas Ilosaar.

Ta tõi eeskujudena esile Viimsi kooli ja Tartu Kivilinna kooli, kus katsetused sujusid tõrgeteta. Mõlemal juhul saab seda Ilosaare hinnangul seostada põhjaliku eeltöö ja varasema harjutamisega.
 
"Tegemist on suurte koolidega, mis näitab, et hea ettevalmistuse korral on e-eksameid võimalik sujuvalt läbi viia ka paljude õpilastega koolis," tõdes harno hindamiskeskkonna juht.

Eesti koolijuhtide ühenduse (EKJÜ) tegevjuht Aule Kink ütles, et koolijuhtidelt saadud tagasiside põhjal läksid e-katseeksamid sujuvalt ja tõrgeteta ning kogu protsess oli positiivne ja vajalik kogemus. 

"Koolid said kogemuse, et tehniline tugi eksami sujuvaks läbiviimiseks on väga tähtis. Kuigi esinenud tõrked olid väikesed, peaks olema võimalus need IT-toe poolt kiiresti ja märkamatult lahendada, et õpilasel ei kujuneks need stressirohkeks probleemiks," lisas Kink.

Näidistestideta oleks õpilased hätta jäänud

Samas oli tema sõnul ka üksikuid koole, kus oli raskusi, näiteks tõdes üks koolijuht, et e-katseeksamid esitasid hulgaliselt väljakutseid.

"Oli ka väikseid märkamisi eksami ülesehituses ja muus sellises ning need ettepanekud said edastatud eksamit korraldavale asutusele. Usume, et nendega arvestatakse," rääkis Kink.

Koolijuhtide ühenduse juhi sõnul oli e-katseeksamite puhul hästi suur abi näidistestidest, eriti matemaatikas, kus nii mõnigi õppija ütles, et ilma näidiseid läbi tegemata ei oleks ta mõnda ülesannet tehniliselt teha osanudki.

"Uudse formaadiga ülesanded olid pisut segadust tekitavad ka eesti keeles ja seda samuti tuge vajavatele lastele. Katsetamine on olnud koolidele väga oluline ja kasulik," lausus Kink. 

Lisaks tõi ta välja, et suurtes koolides nõuavad ettevalmistustööd eksami läbiviimiseks palju aega ja samas tuleb need ära teha ühe õhtuga enne eksamit, sest tavapäraselt toimub neis ruumides õppetöö. Pärast eksamit tuleb ruumid ka uuesti ümber tõsta.

"Lisaks on veel ka arvutite eksamiks seadistamise tegevused. Aga koolid mõistavad, et see on e-eksamitega kaasnev paratamatus," ütles Kink.

Harno hindamiskeskuse juhi sõnul tuli mõnedel õpilastel probleeme ette inglise keele eksami suulise osa läbiviimisega. Ka peaksid koolid rohkem tähelepanu pöörama majasisesele infoliikumisele. 
 
"Kokkuvõttes saame öelda, et keskne tehniline süsteem on valmis. Tähelepanu vajab aga koolide tehniline valmisolek, sisekommunikatsioon ja ka ruumilahendus," lausus Ilosaar.

E-eksamil on ülesanded mitmekesisemad

Harno esindaja kinnitusel oli enamik koole e-katseeksamiteks valmistunud. Inglise keele katseeksami lõpus vastas tagasisideküsitlusele umbes 2500 õpilast, kellest 23 protsenti eelistas lahendada ülesanded paberil, 36 protsenti arvas, et arvutis on parem ning 36 protsenti ei eelistanud üht varianti teisele. Mitmele õpilasele meeldis, et ülesanded olid tavapärasest mitmekesisemad.

Ilosaar tõdes, et see on ka üks e-eksamite suur eelis, sest digikeskkond võimaldab koostada ülesandeid, mida pabereksamiga ei ole võimalik kontrollida. Samuti võimaldab e-eksam ühtsemat hindamist.

E-katseeksamite eesmärk oli testida süsteemide ja koolide valmisolekut enne e-eksamitele üleminekut, tuvastada kitsaskohad ja anda õpilastele võimalus harjutamiseks.

2025. aastal võttis Harno üle EIS-i haldamise ja arenduse ning alates eelmisest sügisest arendatakse süsteemi maja sees. Sama aasta lõpus viidi EIS riigipilve, et parandada töökindlust, ressursivõimsust ja turvalisust.

Koormustestides katsetati süsteemi kuni 20 000 samaaegse testisooritajaga, mis on tunduvalt suurem arv kui eksamitegijaid kokku.

2024. aastal paistis eksamite infosüsteem korduvalt silma probleemidega, kui Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumide ühiskatsetel, eesti keele katseeksamil ning ka vene keele neljanda klassi tasemetööde käigus tekkisid sellel tehnilised tõrked.