President Alar Karis ütles neljapäeval ajalehele Lääne Elu välispoliitikast rääkides, et Eesti keskendub välispoliitikas väga tänasele päevale, aga jõudu vaadata ka kaugemale ja suuremalt välisministeeriumis ei ole. President ütles intervjuus, et ei ole inimesi, oskusi ega kohati ka teadmisi.

"Kui te nüüd tähelepanelikult loete seda, siis sellel jutul oli pigem mure, et seal ei ole piisavalt inimesi. Ma ei rääkinud nendest diplomaatidest ja ametnikest, kes täna töötavad ministeeriumis. Arusaadavalt igas asutuses on väga häid töötajaid ja vähem häid töötajaid. Aga probleem on hoopis mujal. Ja see informatsioon, see teadmine, mida ma peegeldasin, tuleb sealt samast majast. Needsamad diplomaadid räägivad ka mulle, et ei ole piisavalt jõudu, ei ole piisavalt inimesi, saatkonnad on väikesed," ütles Karis reedel.

"Ja kui vaadata, siis meil täna on kaks mandrit - Aafrika ja Lõuna-Ameerika - kus ei ole veel üldse saatkonda. Ma tean, et sinna tuleb. Aga mõelge, seal on poolteist miljardit inimest. See tähendab seda, et seal peavad olema teatavad oskused, kuidas selles maailma piirkonnas tegutseda. Nii et see on kantud murest, mitte rääkides nendest inimestest, kes täna saatkondades töötavad," lausus Karis.

"Otseselt mina ei näita näpuga ministrite peale, vaid ma tahan rääkida asjast ja probleemist. Ükskõik, kes selle taga on või kes võib seda muuta. Ministrid ju tulevad ja lähevad. Sama kehtib ka muidugi presidentide kohta," ütles Karis.

Karise sõnul ei ütleks ta, et välisministeerium on saamatu, ent see ei tähenda, et asju ei saaks paremini teha.

"See on ka üks tugevuse tunnus, kui me suudame ka kriitikat võtta üsna rahulikult ja vaadata, et järsku me saamegi midagi paremaks teha. Antud juhul oleks väga hea, kui oleks välisministeerium võtnud ruttu asjast kinni, et näete, ka president ütles, et ressurssi pole piisavalt, raha on vähe, inimesi on vähe, et järsku peaks siis seda tegema..." kommenteeris president.

"Me oleme väga keskendunud päevapoliitikale või päevasele välispoliitikale, mis toimub siinsamas Euroopas. Aga maailm on tunduvalt suurem ja me näeme seda ka ise, kuidas see kõik on laienenud praegu. See tähendab, et see kompetents peab olema," lisas ta.

Samuti peab Karise sõnul tundma erinevaid maailma piirkondi. "Üks väga lihtne näide. Meil on Abu Dhabis saatkond. See paikneb korteris. See sobib hästi Skandinaaviasse, aga selles piirkonnas, et sind tõsiselt võetakse ja diplomaatiat ajada. Sul peab olema ikkagi residents, kus sa saad võtta vastavaid inimesi vastu," lausus Karis.

Karis ütles Lääne Elule antud intervjuus, et on pidanud Eesti otsuste tõttu välismaal riigijuhtide ees ka vabandama.

"Eks see lause oli pigem reaktsioon sellele, et meie riigikogu esimees ütles, et tema peab minu pärast vabandama. Siis ma ütlesin, et see ongi osa meie tööst. Ka mina olen pidanud vabandama, eriti võib-olla sel ajal, kui Ukraina sõda algas, kus me väga teravalt näitasime näpuga erinevate riikide peale, et nad ei tegutse piisavalt kiiresti. Sellest tulenevalt oli see lause öeldud. Aga ma ütlen kohe ära, et see oli vähem kui 10, aga rohkem kui üks. Õnneks oli ta vähem kui 10," selgitas Karis oma sõnavõttu.

ERR küsis Kariselt, kas ta ei pelga, et Lääne Elule antud intervjuu võib talle kätte maksta, kui ta peaks ikkagi otsustama presidendiks kandideerida.

"Mina kunagi oma sõnavõtte ja oma laused selle järgi ei sea, et kas ma tahan või kas ma saan tagasivalituks. Inimene peab jääma iseendaks ja suutma rääkida suhteliselt viisakalt ka keerulistest asjadest," vastas Karis.

Karise sõnul on raske öelda, mis tema ja välisministeeriumi vastasseisu põhjustanud on.

"Juba ametisse astudes ma püüdsin neid konfliktikohti vähendada. Aga ikkagi kõikide presidentide puhul on tegelikult ju olnud väike vimm nii Kadrioru ja Islandi väljaku vahel kui ka vastupidi. Palju on ka seotud sellega, mis rolli president täidab ja kas see on piisav ühele inimesele, kes võib-olla tahab rohkem kaasa rääkida. Aga täna on see seatud niimoodi, et nii ülemkogu Euroopas kui ka NATO kuuluvad peaministri kompetentsi ja ÜRO ja kaugemale vaatavad asjad on jäänud presidendi kanda," sõnas Karis.

Karise sõnul tegi ta Kristen Michali peaministriks saades ettepaneku, et president võiks täita rolli NATO-s.

Karis rääkis ka sellest, kuidas ta välisministri ja peaministriga välispoliitilisi küsimusi arutab ja kas see on piisav.

"Tangot tantsitakse ju kahekesi. Ei piisa ühe poole soovist. Me tänagi räägime, et meil on vaja presidenti, kes on ekspert välispoliitikas. Esiteks välispoliitika üks osa presidendi ülesandest. Tahetakse kahte asja - et on ekspert Kadriorus, aga samas, et ta räägiks ka seda juttu, mis tuleb Islandi väljakult. Kui see ekspert satub Kadriorgu, siis see konflikt läheb väga suureks. See hõõrumine. Nii et pigem ikka tuleb hoida ühist joont, aga see ühine joon ei pea olema nii kitsas, kui me täna seda näeme. Vaid ühine arusaam, et mis see välispoliitika on ja nende raamide sees tuleb ja peabki tegelikult mängima, kui tahame tulemust saada," rääkis Karis.

Karise sõnul saab ta välisministriga arutada erinevaid teemasid tema enda riigikaitsenõukogu raames, mis viimati toimis selle nädala neljapäeval.

"Ikka me arutame asju seal. Mul ei ole põhjust ju rusikat taskus hoida. Ma saan aru, et toimub meeletu poliitiline võitlus ja kes võitleb ellujäämise nimel ja kes võitleb parema koha pärast parlamendis. See on arusaadav, aga ma ütlen veelkord, et tuleb jääda viisakaks ja suhtlemist pole kunagi liiga palju," ütles Karis veel.

Küsimusele, kas Karis on otsustanud uuesti presidendiks kandideerimise, ta otse ei vastanud. "Andke nüüd aega atra seada. Valimised toimuvad minu kõige parema teadmise juures septembri alguses ja kandidaate saab esitada kaks kuud enne seda kuupäeva. Nii et arutage ise, millal siis õige aeg võiks olla kandidaatide esitamiseks ja ka minu seisukoha väljaütlemiseks," ütles Karis.

Karise sõnavõtt tekitas poliitikute seas väga elavat ja kohati erinevat tagasisidet. Näiteks riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) leidis, et Karis solvas diplomaate. Opositsioonierakondade esindajad Raimond Kaljulaid (SDE) ja Urmas Reinsalu (Isamaa) aga jäid märksa neutraalsemale positsioonile, hinnates, et tegemist on tõsise ning adekvaatse tagasisidega ministeeriumile.

Välisminister Margus Tsahkna saatis Karise öeldu tõttu välisministeeriumi töötajatele kirja, milles vabandas nende ees.