Följeton. Eesti kohtingulugusid 21. sajandi kolmandast kümnendist

Kättemaksu- ja kohtingukirjanduse laineharjal avaldame valiku tõsielulisi novelle Eesti kohtingumaastikust. Kõik novellid kandideerivad Liivi, Tuglase ning Vilde kirjanduspreemiale ja Eesti nice-kirjanduse auhinnale.
Florist
Pool üks öösel messis ta mulle ja ütles, et cool ikebaana on. Läksin siis vaatama. Algul ei olnud nagu suurem asi, väiksem asi suht, aga panime nelki kõvasti ja ikebaana läks järjest paremaks. Varsti sai nelk otsa, tegime ühe roosi kahe peale.
Siis mul klõpsiski ära, et ta on tegelt antiflorist. Real florist ei topi endale ever nelke ja roose ninna. Weird, et siuke tüüp töötab lillepoes. Samas ta töötab seal vaasina, nii et vbl mõne inimese jaoks on koššer, mina ei ole mõni inimene.
Jurist
Ma küsisin talt juba kohtus, et sa oled ikka jurist, eksju. Jurist, jurist, kordas ta nagu papugai. Selge ohumärk, a ma ei pand tähele! A pärast tuli välja, et ta ei olndki jurist, vaid torumees. Parkimistrahvi pean ma nüüd ära maksma igastahes, fck, ja kohtumajast helistati ja öeldi, et torud on ikka umbes.
Flötist
Esimene deit oli väga norm, teine ka, aga kolmandal hakkas ta ilgelt puhuma. Puhub ja puhub, mdea. Mida sa puhud, tüüp, mida sa puhud? Ta puhub edasi. Ma jummala närvis juba, et mida sa puhud? Siis ta enam ei puhund, vahtis mulle otsa ja ütles, et flööti… Endal häbi ka ei old. Keri ersosse, pervert, käratasin talle. Ma ükskord deitisin juba ühe organistiga, kuradi kõrini on nendest organitest juba.
Taksidermist
Ta vahtis mind nii nagu tahaks mind silmadega nülgida ja mingit mämmi täis toppida. Ma linna pealt kuulsin, et ta oli minu kohta küsinud, et ega ma juba topis ei ole. No mul ei ole nii palju pappi, et topis olla.
Nahh, sa passid, küsisin siis talt. Ta vastu, et ma kuulsin, et sa pole topis, aga äkki tahaksid olla. Mingi paar korda võiks ju olla… why not. Siis ta võttis igasugused riistad välja ja ma panin minema. Pärast kuulsin linna pealt, et ta oli juba shitload of topiseid teinud ja ta oli juba ise ka fckn topiste topis olnud.
Humorist
Lühinägelik, kõhna, kiilakas ja vaene ta oli, pööfekt mätš muidugi, aga asi oli naljast by far kaugel. Ühe aneka rääkis. Sellest, et Mona Lisa on maal. Ma pole elus midagi nii transgressiivset kuulnud.
Mul oli Birkini kott ja hakkasin teda udjama sellega vastu pead. Aga ta pani jooksu, mega kiiresti kusjuures, ma panin järele talle, kah mega kiiresti. Tema kablutas muudkui eest ära. Siis tulid mulle appi teda taga ajama ajakirjanikud igast väljaannetest, mõned kultuursetest, mõned nendest teistest, mul pohh, peaasi, et jooksevad…
Lippasime Kadriorus ümber puude, ajasime teda taga kogu kambaga, mina kotiga kõige ees. Ei saa pihta kuradi humoristile, no way jose. Luigetiigi juures mängis orkester Benny Hilli muusikat. Stx ilus päev oli.
Kõik följetoni sarnasused tegelike inimeste, nähtuste ja taimedega ning Vikerkaares ilmunud novelliga "Feminist" on absoluutselt juhuslikud.
Toimetaja: Kaupo Meiel




