Oktoobri lõpus ehk viis kuud tagasi saatis regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel põllumajandussektori organisatsioonidele ja partneritele tutvumiseks kliimaseaduse ehk kliimakindla majanduse seaduse põllumajanduse teekaardi.

Kokku sai toona sellise kirja umbes 50 inimest erinevatest organisatsioonidest, alates põllumajandus- ja kaubanduskojast, turbaliidust ja Eestimaa Looduse Fondist, lõpetades Bigbanki, Salvesti või Liivimaa Lihaveisega.

Tagasisidet Pärtel teekaardile ei küsinud. "Oleme varasema kliimakindla majanduse seletuskirja põhjal viinud kokkulepitu teekaardile sobivamasse struktuuri ja erinevate näitajatega täiendanud. Seetõttu ka konkreetset tagasisidet teilt ei oota," kirjutas asekantsler partneritele.

Toona oli regionaal- ja põllumajandusministeeriumis veel teadmine, et eesmärk on anda seaduseelnõu koos teekaartidega riigikogule arutamiseks 2025. aasta jooksul.

Seda pole aga seni juhtunud. Niisamuti, nagu pole saanud laiem avalikkus tutvuda põllumajanduse teekaardiga ega metsanduse teekaardiga, mille kliimaministeerium saatis huvirühmadele juba jaanuari lõpus.

"Tahaksime teekaardid avalikult üles panna siis, kui oleme kindlad, et sisust saadakse ühtemoodi aru. Poolikute versioonide ringlemine võib tekitada segadust ja palju küsimusi, millele on raske vastata. Kannatame veel viimased hetked ja siis jagame kõike avalikult," ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ERR-ile.

Kokku peaks selliseid teekaarte valmima kuus: need peaksid katma põllumajandust, metsandust, transporti, turvast ja puhast tööstust. Ühtlasi ka energeetikat, mis on energiamajanduse arengukava ehk ENMAK-i näol on juba valmis.

Kliimaseaduse eelnõu on tegelikult valmis juba novembrist ning seda sisuliselt muudetud ei ole. Ka seda ei ole ametlikult veel avalikkusele tutvustatud, kuigi ajakirjandusse lekkis see juba novembris.

Sutt: poliitiline otsus sünnib aprillis

Kliimaministeeriumi ametnikud peaksid teekaardid nüüd aprillikuu jooksul valmis saama ning esitama need seejärel minister Andres Sutile, kes seejärel otsustab, kas saata kliimaseaduse eelnõu kooskõlastusringile või mitte.

Andres Sutt rääkis, et poliitiline otsus selles osas, kuidas valitsus kliimaseadusega edasi läheb, on plaanis teha siis, kui ametnikud on teekaardid valmis saanud ning see peaks sündima aprillis.

Sutt rääkis ERR-ile, et tema enda jaoks on kõige olulisem see, et kogu selle kliimaministeeriumis tehtud töö tulemusel on näha, et Eesti suudab konkurentsivõimet tõstes saavutada nii 2040. aasta kui ka 2050. aasta kliimaeesmärgi.

"Minu jaoks on kõige olulisem see, et me saavutame majandusinvesteeringud ja meil on olemas selge plaan, kuidas majanduse konkurentsivõimet kasvatada. Ma isiklikult arvan, et saame need asjad tehtud ka ilma seaduseta, aga kõige olulisem on see, et oleme asja läbi analüüsinud," ütles Sutt.

Minister ei välistanud samas, et juhtub hoopis nii, et valitsuskoalitsioon otsustab kliimaseaduse protsessiga täiel käigul edasi minna kuni riigikoguni välja. Ta tõdes, et kliimaseaduse tulevik sõltub teekaartidest.

"Peame need arutelud ära ja siis näeme," ütles Sutt.

 Alender: kliimaseadust ei saa riigikogust läbi rammida

Keskkonnakomisjoni esimees, endine kliimaminister Yoko Alender rääkis, et tema ei oska öelda, kas kliimaseadus jõuab enne valimisi riigikokku või mitte. Kõige olulisem on tema sõnul see, et Eesti liigub heitmete vähendamisega õiges suunas ning nii on see seni ka olnud.

"Kliimaseadusest on saanud teatud laadi sümbol. Kui seadusele on väga suur vastumeelsus ja me läheme seda läbi rammima, siis loome olukorra, kus järgmisel, teistsugusel, valitsusel on suur kiusatus hakata paljusid majanduse muutust puudutavaid asju – ringmajandust, looduslähedasi lahendusi ja kestlike praktikatega konkurentsivõime tõstmist – lõhkuma ja tagasi pöörama," sõnas Alender.

Endine kliimaminister tõi paralleeli Tallinna linnavalitsusega. Ta rääkis, et eelmine Keskerakonna linnavalitsus oli hakanud eksperte ühistranspordi või kestlike liikumisviiside osas kuulama.

"Mingil hetkel tulid aga poliitikud, kes keerasid vindi sümbolite keeles ja polariseeruva stiiliga päris kõvasti peale. Sellest tehti tohutu võitlus, pandi erinevad liiklejad teineteise vastu justkui võitlema – et kes toetab autosid, see kindlasti rattaga ei sõida, kuigi tegelikult see ju nii ei ole. Tänu sellele on meil nüüd Tallinnas linnavalitsus, kes teeb jaburaid asju ja lõhub seda, mis on ekspertide arvates täiesti mõistlik," ütles Alender.

Alender tõdes, et veelgi kiiremaid ja ambitsioonikamaid eesmärke annaks saavutada ainult seadusega, millega on ka ettevõtjad päri.

Eesti suuremaid tööandjaid esindava tööandjate keskliidu volikogu otsustas novembris aga, et nemad kliimaseaduse edasist menetlemist praegusel kujul ei toeta ja soovitab valitsusel seadusest loobuda.

Eesti 200 juht riigikogus: kliimaseadusega peab edasi minema

Eesti 200 juht riigikogus, Toomas Uibo, ütles, et Eesti 200 jaoks on kliimaseadus ja kliima endiselt äärmiselt oluline teema. Uibo sõnul peaks kliimaseadusega kindlasti edasi minema ning praegu oodatakse eeskätt kliimaministeeriumilt uut versiooni, et siis poliitiline otsus teha.

"Meil ei ole tõepoolest mingit põhjust täna öelda, et seda seadust ei peaks vastu võtma või et seda seadust ei oleks vaja selles riigikogu koosseisus vastu võtta," sõnas ta.

Uibo sõnul ei ole ka põhjust arvata, et riigikogu ei saaks kliimaseadust vastu võtta sügisesel istungjärgul. Isegi arvestades, et valimised on siis juba piltlikult öeldes ukse taga.

"Selleks me riigikogus ju olemegi, et seadusi vastu võtta. Meil puudub muidugi erakonnana varasem kogemus, sest me pole varem riigikogus valimiseelsel ajal olnud. Mulle on aga natuke arusaamatu, miks valimiseelsel ajal tööd ei taheta teha. Ma ei oska siin teha vahet, kas tegu on valimiseelse ajaga või muu ajaga," rääkis Uibo.

Sikkut: kliimaseadus riigikogus oleks üllatus

Erinevalt Toomas Uibost on isamaalasest keskkonnakomisjoni aseesimehel Andres Metsojal ja sotsiaaldemokraat Riina Sikkutil rohkem poliitilist kogemust. Metsoja sai esimest korda riigikogu liikmeks 2015. aastal, Sikkut tuli poliitikasse kolm aastat hiljem.

Sikkut ise on kliimaseaduse pooldaja, kuid ta lausus, et oleks sügavalt üllatunud, kui valitsus tõesti otsustakski eelnõu veel enne valimisi riigikokku saata. Teoreetiliselt oleks see küll võimalik, aga ainult siis, kui on päriselt tahet.

"Praegu sõltub kõik valitsuse otsuste julgusest, kas nad lähevad enne valimisi sellise eelnõuga edasi. Kui vaadata viimaste nädalate ja ka täna [kolmapäeval – toim.] avalikustatud reitinguid, siis mida madalamaks läheb koalitsiooni toetus, seda rohkem hakatakse tegema populaarseid ja lihtsaid otsuseid. Kliimaseadus ei ole üks neist, nii et ma pean vähetõenäoliseks, et valitsus sellega edasi liigub," ütles Sikkut.

Sikkuti hinnangul läheb kliimaseadusega nii, nagu läheb ka eelarve suure puudujäägi probleemiga – need jäävad valimisi ootama.

Metsoja, kes erinevalt Sikkutist ei toeta kliimaseadust, nõustus oma sotsiaaldemokraadist kolleegiga selles, et tõenäoliselt kliimaseadust sel aastal riigikogus vastu ei võeta.

"Varsti on mai, ees ootavad juuni, juuli ja august, mil parlament sisuliselt ei tööta. Septembris parlament koguneb ja sealt edasi on meil juba valimiseelne periood. Arvata, et seal tekib meeletu huvi seda hästi kiiresti ära menetleda, oleks poliitiliselt natuke narr," tõdes Metsoja.

Metsoja sõnul ei oleks ka põhimõtteliselt õige riigikogul enam kliimaseadust menetleda. "See on poliitilise debati teema, kuidas kogu kliimapoliitikaga edasi liikuda," ütles ta.

Kas huvirühmadelt küsitakse arvamust teekaartide kohta?

Kliimaministeerium jätkab niisiis praegu agarat tööd teekaartidega, eesmärgiga neid minister Andres Sutile ning teistele poliitikutele aprilli lõpus tutvustada.

Kuid mis asi see teekaart üldse on?

Rohereformi asekantsler Kristi Klaas ütles, et teekaart ei ole juriidiliselt siduv ega riigi ametlik arengudokument. Seda ei saa võtta arengukavana, pigem on tegu visiooni või kavatsusega, et kuhu on mingis konkreetses majandusvaldkonnas kavas liikuda.

"Isegi kui seadust kohe vastu ei võeta, saame teekaarte kasutada Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa Liidus või investeeringute planeerimiseks CO2 vahenditest," selgitas Klaas.

Endine kliimaminister Yoko Alender näeb teekaarte aga pigem koostöökokkuleppena riigi ja ettevõtjate vahel.

"Selleks, et muutused juhtuksid, on vaja järjepidevust nii erasektorilt kui ka avalikult sektorilt. Seda selleks, et me ei mõtleks poolel teel ringi ega hakkaks hobuseid vahetama, vaid et me kõik tõdeme, et see kestlikum lähenemine tagab meile parema konkurentsivõime ja lisaks jätab ka meie lastele vabad valikud oma elukeskkonna kasutamisel," ütles ta.

Kas aga avalikkus ja huvirühmad saavad ka teekaartide koostamisel kaasa rääkida?

"See on otsustamise küsimus. Me oleme järjepidevalt tagasisidet küsinud ja neile, kes on protsessis osalenud, ei tohiks seal midagi üllatavat olla," lausus asekantsler Kristi Klaas.

Huvirühmadele oktoobri lõpus saadetud põllumajanduse teekaart