"Protsess on olnud põhjalik ja aeganõudev. Eesmärk on täita valitsusele antud lubadus ning jõuda dokumentide valmimiseni käesoleva aasta esimeses kvartalis. Praegu on käimas viimased konsultatsioonid erinevate huvigruppidega, et plaanid veel kord üle vaadata," rääkis kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.

Klaasi sõnul liigub ministeerium algse plaani järgi, mis näeb ette viie põhilise sektori teekaardi koostamist. Sellele lisandub kuues valdkond – energeetika –, mis aga eraldiseisva uue dokumendina ei vormistu.

"Plaan on jätkuvalt see, mis ta alguses oli, et teeme viis põhilist teekaarti pluss üks teekaart, mis puudutab energeetikat. Viimane on sisuliselt seesama, mis oli ka energiamajanduse arengukava, et seal me nagu eraldi täiendavaid dokumente ei vormista," selgitas Klaas.

"Analüüsime teadlikult süvitsi"

Küsimusele, miks on teekaartide valmimine nihkunud esialgu planeeritud veebruari lõpust veel kuu aega edasi, vastas Klaas, et sisuline kvaliteet on olulisem kui kiirustamine. Tema sõnul ei ole tegemist otsese hilinemisega, vaid teadliku valikuga analüüsida stsenaariumeid süvitsi.

"Näeme, et tasub võtta aega ja need erinevad stsenaariumid seal hoolikalt läbi mõelda. Otsest hilinemist ajakavas selles mõttes ei ole, et laias plaanis me liigume planeeritud ajakavas. Selleks, et oleks võimalikult hästi aru saada, millised need eri teekonnad eri sektorites välja näevad, tasub seda aega võtta ja neid konsultatsioone pigem rohkem pidada kui vähem. See annab tegelikult pärast selgema pildi," rõhutas asekantsler.

Üks olulisemaid ja mahukamaid dokumente on puhta tööstuse teekaart, mille koostamisse on kaasatud lai ring osapooli: merendusklaster, kriitiliste toormete ettevõtted, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Energia, Viru Keemia Grupp ja ringmajandusettevõtted. Klaas tõi esile, et puhta tööstuse vaade on laiem kui pelgalt keskkonnahoid.

"Kui valdavalt teekaardid näitavad võimalusi, kuidas me heite vähendamise suunas liikuda saame, siis puhta tööstuse teekaart on just läbi selle vaate, et kuidas puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtuga me saaksime Eestis oma konkurentsivõimet tõsta ja Euroopa konkurentsivõimesse panustada. Seal on see fookus natukene laiem, mistõttu on ka osapooli palju ja andmeid palju, et otsustada, mis fookusega see täpselt kirja panna," rääkis Klaas.

Lisaks ettevõtjatele on protsessi kaasatud ka keskkonnakaitse organisatsioonide katusorganisatsioon, et tagada läbipaistvus ja selge vaade selleni, kuidas tulemusteni jõutakse.

Teekaardid vastavad konkreetsetele küsimustele

Klaas märkis, et teekaartide sisu ei ole sündinud viimase kahe kuuga, vaid on kahe aasta pikkuse põhjaliku töö vili, mis sai alguse juba kliimaseaduse koostamise raames toimunud töörühmadest ja analüüsidest.

Kommenteerides kuuldusi, justkui oleksid teekaardid liiga üldsõnalised, jäi Klaas teisele arvamusele. Tema kinnitusel on just teekaardid need, mis peavad andma vastuse küsimusele "kuidas?", kui seadus ise seab vaid üldised raamid.

"Kui seadus on väga üldisel tasandil, siis teekaardid peavad vastama konkreetsematele küsimustele, et kuidas siis tegelikult nende seaduses seatud eesmärkideni on võimalik jõuda. See eeldab, et selle aluseks on eri analüüsid ja arvutused. Näiteks transpordi ja liikuvuse teekaardis on ikka väga konkreetselt meetmete kaupa arvutatud ja välja toodud, mis need Eestile kõige mõistlikumad investeerimissuunad järgmistel aastatel võiksid olla. Sama kehtib ka põllumajanduse kohta," selgitas Klaas.

Kuigi täpset kuupäeva on Klaasi sõnul veel raske välja öelda, on viimane konsultatsiooniring osapooltega alanud. Ta avaldas lootust, et kuu aja jooksul jõutakse faasi, kus kõik huvigrupid on saanud oma lõpliku sisendi anda ja dokumendid saavad lõplikult valmis