Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) on võtnud selge suuna, et õppekavaga seotud õppekäikude eest ei tohi lapsevanematelt raha küsida, vaid kulud peavad katma riik ja omavalitsused. Samas puudub endiselt selgus, kui palju on riigil õppekäikudeks vahendeid järgmise aasta riigieelarves. Lahendusena nähakse hoopis kultuuriministeeriumi toetusmeedet.

"Õppekäikude raha sõltub natuke sellest, milliseks kool kujundab oma õppekava konkreetselt ja kui palju ühel või teisel koolil selleks raha võib kuluda. Nii et see võib olla väga individuaalne.  Kultuuriranits on kindlasti üks selge ja kindel meede, mille kaudu kultuurist osasaamist koolis rahastada ja loodetavasti järgmisel eelarveaastal saab seal ranitsas seda raha olema rohkem," lausus HTM-i üld- ja kutsehariduse ning noortepoliitika asekantsler Vallo Koppel.

Kultuuriranitsas on 1,5 miljonit eurot, millele lisati selleks aastaks veel pool miljonit eurot. Kultuuriminister Heidy Purga (Reformierakond) läheb järgmise aasta eelarvekõnelustele küll ettepanekuga tõsta toetus kultuuriranitsas 11 eurolt 30 euroni lapse kohta aastas, kuid rõhutab, et paljud õppekavaga seotud rahalised väljakutsed ei ole tema ministeeriumi haldusalas.

"See meede vajab kindlasti toetust, kuna piletihinnad on tõusnud. Lastele meeldib, õpilastele meeldib kultuurihariduse programm. Aga jällegi, kindlasti ei saa see olla kogu hariduse õppekäikude ambitsiooniks, see puutub ainult kultuuri," ütles Purga.

Koolijuhid tervitavad plaani kultuurimeetmesse raha juurde otsida, aga nendivad, et kogu probleemi sellega ei lahenda. Kuigi riiklik õppekava õppekäike ei nõua, on need varjatult sisse kirjutatud ja nõuavad raha.

"Varjatult, neid kohti lugedes, võiks iga klassi kohta olla vähemalt kaheksa õppekäiku. Üks õppekäik sisaldab sõitu, mis on keskeltläbi 10–11 eurot õpilase kohta, ja ka kindlasti teatri-, kontserdi või muuseumipiletid. Ühe õpilase kohta tuleb umbes 200 eurot aastas," lausus Saue kooli direktor Andres Pajula.

"Probleemi ei oleks olnud üldse mõtet tekitada, sest et enne seda ju kõikides koolides ja õppeasutustes õppekäigud said toimuda ja õppekäigud toimusid nii, nagu kool pidas seda otstarbekaks, vajalikuks," lisas ta.

Haridusministeerium rõhutab, et õppekäikude jaoks tohib raha koguda, kui need tulevad annetusena lapsevanematelt ja kõik õpilased sõltumata panusest sellest osa saavad. 

"Mis annetustesse puutub, siis ma arvan, et see termin tekitab juba segadust. Näiteks teatud juhtudel võib annetuse andja küsida annetuse saajalt läbi maksuameti nii-öelda maksusoodustusi, erinevaid deklareerimisi – kas see on see pool, millele on ka mõeldud? Koolina on ülikeeruline hakata kogu seda bürokraatiat, mis sellega kaasneb, menetlema. Meie selleks küll praegu valmis ei ole, ma arvan," lausus Tallinna Arte gümnaasiumi direktor Liina Altroff.