Haridusminister Kristina Kallas ütles esmaspäeval, et õppekäikude korraldamise juhend vajab selgemaks kirjutamist, ning lisas, et puuduva raha koolide õppekäikudeks peavad leidma riik ja omavalitsused.

"See on mõlema ülesanne. Me ei saa eeldada, et neid rahastavad vaikimisi lapsevanemad," lausus Kallas.

Õppekäikude rahastamine või rahastamise suurendamine aga ei hakka käima läbi haridusministeeriumi, vaid selleks on plaanis suurendada kultuuriministeeriumi hallatava kultuuriranitsa meetme toetust, selgus Kallase vastusest ERR-i esitatud küsimusele, kas ta kavatseb õppekäikude rahastamiseks taotleda raha järgmise aasta riigieelarvest.

"Õppekäikude rahastamine on osa laiemast hariduse rahastamise arutelust. Kultuuriranitsa toetuse suurendamine on kultuuriministeeriumi vastutusvaldkond. Kui kultuuriminister selle ettepaneku teeb, toetan seda kindlasti, kuna see aitab koolidel õppekäike ja kultuurikogemusi paremini korraldada ja annab koolidele vajalikku rahalist tuge," ütles Kallas.

Riigi ja omavalitsuste roll on tagada, et õppeprotsessi loomulikud osad oleksid kättesaadavad, lisas Kallas.

Kultuuriminister Heidy Purga ütles esmaspäeval ERR-ile, et praegu on kultuuriranitsa toetus keskmiselt 11 eurot põhikooliõpilase kohta aastas, kuid arvestades näiteks teatripiletite hindu, võiks see olla vähemalt 30 eurot.

"Mul on erinevad stsenaariumid eelolevateks riigieelarve läbirääkimisteks järgmiseks aastaks, et raha peaks olema kultuuriranitsa meetmes suurem ja seda ma küsima lähen," ütles Purga.

Teisipäeval kohtus haridusminister Kristina Kallas kultuuriasutuste esindajatega ning ministeeriumi teatel kinnitati ühiselt, et õppekäigud, muuseumikülastused ja teised kultuurisündmused on loomulik ja oluline osa õppekava rikastamisest.

Kallas: vabatahtlikku raha võib lapsevanematelt koguda

Haridusministeerium tegi teisipäeval sotsiaalmeedias postituse, kus Kallas vastas küsimustele, mis on õppekäikude ja kultuurisündmustel osalemise rahastamise teemal üles kerkinud.

Küsimusele, kas klassis võib koguda vanematelt vabatahtlikku raha õppekäikudeks ja üritusteks ehk niinimetatud klassiraha, vastas Kallas, et jah, klassiraha tohib koguda lastevanematelt ja selle eest korraldada õppekäike, klassiüritusi ja ekskursioone.

"Oluline on, et nendest tegevustest saaksid osa kõik klassi lapsed sõltumata vanemate annetuse suurusest," märkis ta, lisades, et klassiraha ja muud annetused peavad olema vabatahtlikud.

Küsimusele, kas kool võib koguda annetusi lapsevanematelt õppekäikude toetamiseks, vastas Kallas, et ka kool võib koguda annetusi lapsevanematelt ja teistelt ja kogutud raha eest korraldada õppekäike ning kool peab sealjuures kehtestama selged tingimused raha kogumiseks ja kasutamiseks.

Sellest rahast võib toetada õpilasi, kelle perel pole võimalik maksta, sest on oluline, et õppekäikudest ja kooli üritustest saaksid osa kõik lapsed sõltumata lapsevanemate annetuste suurusest, märkis Kallas.
Kas õppekäike võib teha koolipäeva jooksul?

Rohkem kui 400 kultuuri- ja haridusasutust ning õpetajat allkirjastasid haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise, milles hoiatavad koolide õppekäikude vähenemisega kaasnevate tagajärgede eest. Pöördujad soovisid ministeeriumilt selgeid juhiseid, kuidas õppekäike korrektselt korraldada.

Pöördumises, millele on alla kirjutanud 110 organisatsiooni ning 280 haridusjuhti ja õpetajat 138 koolist, öeldi, et ministeeriumi juhendmaterjali "Annetamine ja rahastamispraktikad üldhariduskoolides" rakendamine on kaasa toonud koolide õppekäikude märgatava vähenemise, mis avaldab Eesti õpilaste arengule negatiivset mõju.