Pöördumises, millele on alla kirjutanud 110 organisatsiooni ning 280 haridusjuhti ja õpetajat 138 koolist, öeldakse, et ministeeriumi juhendmaterjali "Annetamine ja rahastamispraktikad üldhariduskoolides" rakendamine on kaasa toonud koolide õppekäikude märgatava vähenemise, mis avaldab Eesti õpilaste arengule negatiivset mõju.

Pöördujad tunnustavad ja toetavad juhendmaterjali üldeesmärki: annetamine peab olema vabatahtlik ning kedagi ei tohi survestada. "Need on põhimõtted, mida me jagame. Seisame kindlalt selle eest, et ükski pere ei peaks tundma survet kooli eelarvesse panustamiseks ning ükski laps ei tohiks kannatada selle tõttu, et tema vanem ei saa või ei soovi annetada," kirjutavad pöördujad.

Samas väljendavad nad muret, et juhendmaterjali praegune sõnastus ja toon on kaasa toonud tagajärjed, mis lähevad vastuollu selle enda eesmärkidega.

"Juhendmaterjal lahendab ühte probleemi, kuid tekitab juurde teise – potentsiaalselt suurema – ehk ekskursioonide ja õppekäikude märgatava vähenemise," seisab kirjas. "Pärast juhendmaterjali avaldamist ja uuendamist on kultuuriorganisatsioonid, muuseumid, teatrid ja festivalid, kinod, kunstiasutused üle Eesti märganud selget langustrendi koolide õppekäikude korraldamisel. Koolid on hakanud ekskursioone ära jätma või nende mahtu oluliselt vähendama hirmust regulatsioonidega vastuollu minna," kirjutatakse ministeeriumile.

Pöördujad tegid ka neli konkreetset ettepanekut, kuidas olukorda lahendada. Näiteks paluvad nad lisada juhendmaterjalile konkreetsed suunised ja head praktikad, kuidas korraldada õppekäike seaduspäraselt, läbipaistvalt ja kõiki õpilasi kaasavalt, sest koolid vajavad nende hinnangul toetust ja selgeid lahendusi, mitte ainult keelde.

Samuti soovitavad pöördujad ministeeriumil tagada, et otsustuspädevus jääks koolidele ja õpetajatele.

"Otsus, kas ja milliseid õppekäike korraldada, peab jääma professionaalsete pedagoogide ja koolijuhtide teha, kes tunnevad oma õpilasi ja kogukonda kõige paremini," seisab kirjas. "Oluline on, et lapsevanematel jääks endiselt võimalus enda lapse õppekäigu eest vabatahtlikult tasuda. Samuti jääb kooli otsustada, kuidas toetada neid peresid, kellel selle eest tasuda pole võimalik," seisab pöördumises. "Õpetajatel ei ole võimalik suure töökoormuse kõrvalt käia õppekäikudel väljaspool tundide aega – sellist paindlikku mudelit meie haridussüsteem praegu lihtsalt ei toeta."

Lisaks paluvad pöördujad ministeeriumi arendada välja koolide ja kultuuriasutuste koostöömudel ning kaasata juhendmaterjali täiendamisse kultuurivaldkonna esindajad.

Haridusminister Kristina Kallasele saadetud pöördumises ütlevad asutused, et endiselt ei tule jaanuaris uuendatud juhendist välja, mille eest võib lapsevanematelt raha küsida ja mille eest mitte.

"Juhend, mis tahtis kaitsta neid, kellel on keerulisem käia, tegelikult juhtus nii, et õppekäikudest hakati massiliselt loobuma. On kultuuriasutusi, mis ootas esimese kolme kuuga 80 klassiekskursiooni, tuli neli ja need, kes on käinud, on peaasjalikult olnud erakoolid," lausus PÖFF-i administratiivjuht Mikk Granström.

Ka Miina Härma gümnaasiumi direktor ütles, et õpetajate seas on nõutus.

"Üks probleem, mis on meie koolis ka kerkinud, et PilleLillefond, mis on käinud koolikontserte tegemas, siis oleme varasematel aastatel öelnud õpilastele, et kuskil kaks-kolm eurot on piletiraha ja saavad korraliku 45-minutilise kontserdi, mida nad sellise raha eest kuskilt ei saaks," sõnas Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg.

Nii Tannbergi kui ka Granströmi sõnul peaks koolidel jääma võimalus lapsevanematelt raha küsida.

"Väga konkreetne ettepanek on see, et lastevanematel peab jääma vabatahtlikuse korras õppekäikudesse panustada. See süsteem, mis tänaseni on töötanud, on tegelikult olnud ratsionaalsel loogikal ja põhimõttel toimiv süsteem ja kui me läheme reguleerima kainet ning loogilist mõistust, siis võibki juhtuda, et teeme parimat, aga tuleb välja tohuvabohu ja praegu on just see tohuvabohu välja tulnud," ütles Granström.

Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul on aga praegu toiminud süsteem tegelikult seadusevastane. Lubatud oleksid annetused, kuid kuidas see peaks käima, on praegu väljaselgitamisel.

"Kui annetusi kogutakse konkreetse õppetegevuse jaoks, mis on nimeline ja sellele järgneb hindamine ja õppetööst osalemise arvestus, siis ei tohi selle kohta raha küsida ka piltlikult öeldes annetuse nime all. See annetuste kogumine peab olema anonüümne ja ta ei saa olla seotud ühe konkreetse õppetegevusega. Kas klassiraha kogumine on lubatud või ei ole lubatud, püüame selle praegu paika saada juriidiliselt," lausus Kallas.

Samal ajal tuleb Kallase sõnul suurendada ka riigi ja kohalike omavalitsuste panust. Kultuuriministri Heidy Purga sõnul on praegu kultuurielu toetava meetme kultuuriranitsa toetus keskmiselt 11 eurot põhikooliõpilase kohta aastas, kuid arvestades näiteks teatripiletite hindu, võiks see olla vähemalt 30 eurot.

"Mul on erinevad stsenaariumid eelolevateks riigieelarve läbirääkimisteks järgmiseks aastaks, et raha peaks olema kultuuriranitsa meetmes suurem ja seda ma küsima lähen," ütles Purga.

Pöördumisele on alla kirjutanud pea kõikide Eesti muuseumite, teatrite, festivalide, näitusemajade kultuurikeskuste esindajad, nagu näiteks MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Draamateater, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Filmi Instituut, Sõltumatu Tantsu Lava, Südalinna Teater, Rahvusooper Estonia, Eesti Ajaloomuuseum, Tartu Mänguasjamuuseum ja paljud teised.

Samuti õpetajad ja koolijuhid üldharidus- ka kõrgkoolidest, nagu Ida-Virumaa kutsehariduskeskus COSMOS, Tallinna Kuristiku gümnaasium, Tallinna Ristiku põhikool, Põlva kool, Tapa valla gümnaasium, Viimsi kool, Sõmeru põhikool, Ääsmäe põhikool, Miina Härma gümnaasium, Aruküla vaba waldorfkool, Püha Johannese kool ja teised.