Õppekäikude segadus: õpetajad on murdumas ja teatrid otsivad eraraha
Haridus- ja teadusministeeriumi ebaselge juhend õppekäikude rahastamise kohta on viinud koolid ja kultuuriasutused kriisiseisu. Kui ajalooõpetaja ja Eesti Muuseumiühingu liige Tiina-Mall Kreem pidi segaste sõnumite tõttu loobuma pikaajalistest traditsioonidest, siis Eesti Noorsooteatri juht Leino Rei nendib, et koolide hirm sanktsioonide ees on sundinud teatreid puudujääva raha katmiseks ise eratoetajaid otsima.
Eelmisel sügisel haridus- ja teadusministeeriumist koolidesse saadetud juhend keelas vanematelt kohustuslike õppekäikude jaoks raha küsimise. Pärast Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Muuseumiühingu ja Assitej Eesti Keskuse pöördumisi kultuuri- ja haridusministri poole, on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitanud, et tuleb leida rahastus, mis ei sõltu lapsevanema rahakotist.
Kadrioru Saksa gümnaasiumi ajalooõpetaja, Eesti Muuseumiühingu liikme Tiina-Mall Kreemi sõnul põhjustas esialgne teade koolides jahmatust. Keeld tundus uskumatu, sest õpetajad peavad riiklikku õppekava täitma. Ministeeriumist tulnud vastused olid aga vastuolulised.
"Õpetajad hakkasid kirjutama haridusministeeriumisse, et mul on teatripiletid broneeritud, buss teatrisse tellitud, mis ma nüüd teen. Ministeeriumist tuli vastuolulisi vastuseid: ühel lubati teatrisse minna ja piletiraha küsida, teisele ka otseselt ära ei öeldud. See oli nagu topeltmäng. Kahetsusväärne kommunikatsiooniviga," ütles Kreem Vikerraadio "Reporteritunnis".
Kreem rääkis, et jättis ära iga-aastase kümnendate klasside reisi Narva, kus külastatakse ajaloolisi lahingupaiku ning Narva muuseumi keskaegsesse linnusesse oli broneeritud ka ööbimine.
"Siis ma murdusin ja tagantjärele on mul väga kahju, aga mul ei ole jõudu hakata seda reisi uuesti korraldama," sõnas Kreem.
Rei: koolid oli segaduses ja hirmul
Eesti Noorsooteatri juht Leino Rei märkis, et tekkinud segadus kasvatas etendusasutuste halduskoormust.
"Kõigepealt püüdsime ise uues olukorras orienteeruda, et aidata koolidel ja õpetajatel otsustada, mis on lubatud ja mis ei ole," lausus Rei.
Ta nentis, et broneeringute äraütlemisi on nii noorsooteatris kui ka teistes teatrites põhjendustega, et ministeeriumi juhend seda keelab.
"Koolid olid segaduses ja hirmul, ei teatud, kas järgnevad sanktsioonid või mitte. Meier teater on teinud väga tublit tööd, et leida toetajaid, kes aitaksid "lappida" seda poolt, mis jäi puudu. Kogemus näitab, et peresid, kellel ei ole võimalik õppekäikude eest omast taskust maksta, on sõltuvalt piirkonnast klassikollektiivis kaks-kolm. Leidsime eraraha, kes puudujäävat maksta aitasid," ütles Rei.
Ka muuseumid otsivad aktiivselt eraraha.
Haridus- ja teadusministeerium on lubanud avaldada täpsustatud juhised, mis peaksid lahendama kuid kestnud segaduse koolide õppekäikude rahastamisel. Uus kord peaks selgitama annetuste kogumist, tagades õpilastele kultuurikogemuse jätkumise.
Haridusminister Kristina Kallas täpsustas, et kool ei saa eeldada lastevanemate osalust kohustusliku õppetöö rahastamisel. Samas on koolidel lubatud seadusega koguda annetusi.
"Õppekava rikastavaid tegevusi saab kindlasti rahastada ka lastevanemate toel ja annetuste najal, aga see peab olema vabatahtlik," rõhutas Kallas.
Aprilli alguses kohtusid kultuuriasutuste esindajad haridusministriga, mis andis koolidele ja asutustele lootust naasta tavapärase elukorralduse juurde.
Toimetaja: Kaja Kärner, Johanna Alvin
Allikas: Vikerraadio "Reporteritund"








