Komisjon nõuab liikmesriikidega peetavatel aruteludel, et kavandatavad energiatoetused, maksukärped ja hinnalaed oleksid ajaliselt ja ulatuselt piiratud, edastas väljaanne Financial Times läbirääkimistega kursis olevatele inimestele viidates. Lehe sõnul püüab Brüssel vältida 2022. aasta energiakriisi kordumist, mis tekitas suure inflatsiooni ja paisutas eelarvepuudujääke.

"See on komisjoni ühtne pingutus," ütles EL-i energiavolinik Dan Jørgensen FT-le. "See, mis juhtub ühes majandussektoris, võib kanduda üle ülejäänud ühiskonnale."

Mitmed riigid, sealhulgas Itaalia, Poola ja Hispaania, on langetanud kütuseaktsiise, teised aga nõudnud EL-i riigiabi reeglite leevendamist. Rooma survestab Brüsselit ka eelarvepiirangute leevendamiseks, et anda pealinnadele rohkem manööverdamisruumi.

Jørgensen ütles, et komisjon andis riikidele tehnilist nõu ja abi nende poliitiliste vahendite ja instrumentide väljatöötamisel, mida nad soovivad kasutada... olemasoleva eelarveruumi piires.

USA rünnakud Iraanile on tõstnud Euroopas järsult nafta- ja gaasihindu ning tekitanud hirmu diislikütuse ja lennukikütuse puuduse ees. Konfliktil on Jørgenseni sõnul "kahjuks tohutu oht viia kõrgema inflatsioonini koos kõigi negatiivsete mõjudega".

Euroopa Komisjoni ja riikide rahandusministeeriumide vaheliste kõnelustega kursis olevate ametnike sõnul kutsus komisjon üles koordineeritusele ja ettevaatlikkusele kõigi energiahindade surve leevendamisele suunatud meetmete puhul. Ametnikud kardavad, et konflikt vallandab Euroopa Liidus kolmanda majanduskriisi kuue aasta jooksul pärast Covid-19 pandeemiat ja Venemaa täiemahulist sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal, mis mõlemad ajendasid käivitama ulatuslikke stiimuliprogramme, mis suurendasid riikide võlakoormust.

Viimaste kättesaadavate andmete kohaselt tõusis EL-i valitsemissektori koguvõla suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2019. aasta lõpu 77,8 protsendilt eelmise aasta kolmandas kvartalis 82,1 protsendile, märkis FT.

"Sihipärased valitsuspoliitikad aitavad šokki leevendada, vähendades energianõudlust ja kompenseerides madalama sissetulekuga leibkondi," ütles Euroopa Keskpanga (ECB) president Christine Lagarde märtsis. Siiski hoiatas ta, et laiapõhjalised ja avatud meetmed võivad anda tagasilöögi, kuna need võivad nõudlust suurendada liiga palju ja samas kiirendada inflatsiooni. Ta kutsus poliitikakujundajaid üles keskenduma ajutistele, sihipärastele ja kohandatud meetmetele.

Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis on öelnud riikide rahandusministritele, et tuleks vastu võtta ainult sidusaid lühiajalisi hädaabimeetmeid. Ta hoiatas, et liigsel kulutamisel on tõsised fiskaalsed tagajärjed, arvestades, et Covid-19 ja Ukraina kriis koos kaitsekulutuste suurenemisega alates 2022. aastast on jätnud valitsustele riigieelarves vähem manööverdamisruumi, viitas FT.

"Meie rõhuasetus... on selles, et meil on piiratud eelarveline manööverdamisruum, seega peab kõik, mida liikmesriigid teevad, olema ajutine ja sihipärane," ütles Dombrovskis märtsi lõpus.

Itaalia rahandusminister Giancarlo Giorgetti ütles eelmisel nädalal, et on "vältimatu", et Brüssel peab olema leebem eeskirjade jõustamisel, mis piiravad riikide eelarvepuudujääki vaid kolme protsendini SKP-st. See juhtus pärast seda, kui riigi statistikaamet teatas, et 2025. aasta eelarvepuudujääk oli 3,1 protsenti SKP-st.

"On selge, et kui olukord ei muutu, on arutelud Euroopa tasandil vältimatud," ütles Giorgetti.

Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Portugali ja Austria rahandusministrid kutsusid reedel Brüsselit üles kehtestama energiaettevõtetele kogu EL-i hõlmav täiendav tulumaksu (windfall tax), põhjendades seda vajadusega leevendada koormust Euroopa majandusele ja kodanikele.

Hispaania rahandusministri Carlos Cuerpo avaldatud kirjas viidati 2022. aasta energiaettevõtetele seatud tulude ülempiirile Venemaa sissetungist Ukrainasse põhjustatud gaasihinna tõusu ajal.

"Arvestades praeguseid turumoonutusi ja eelarvepiiranguid, peaks Euroopa Komisjon kiiresti välja töötama sarnase ELi-ülese toetusvahendi," ütlesid nad.

Poola on kärpinud kütuse käibemaksu ja aktsiisi, mis tähendab 1,6 miljardit zlotti (370 miljonit eurot) kuus saamata jäänud maksutulu. Valitsus kavatseb seda kompenseerida energiaettevõtete kasumile kehtestatava täiendava maksuga. Uue maksu üksikasju pole veel avaldatud.

Ametnike sõnul on valitsusi, mis kaaluvad subsiidiume ja muud riigiabi mõjutatud sektorite toetamiseks, hoiatatud, et nad peavad endiselt järgima EL-i eeskirju, mille eesmärk on muuta majandus rohelisemaks ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest.

"Sellise kriisi probleem on see, et mõnikord peame toetama ja subsideerima asju, millest me tavaliselt ei unistakski, aga seda tuleb teha lühiajaliselt," ütles Jørgensen. "Vastasel juhul külmuvad inimesed või tootmine suletakse."